Lille noortekeskuse juhataja Riin Juurma: „Ma tahan, et iga noor julgeks olla päriselt tema ise!“

Lille noortekeskuse juhataja ja mobiilse noorsootöö koordinaator Riin on enda sõnul pärit klassikalisest taustast – Jõgevalt pärit maalaps, kellele töö ei ole võõras. Juba lapsena ta teadis, et tema kutsumus ja  kirg on seotud laste ja noortega – unistades toona õpetajaametist. 

Peale gümnaasiumi suunduski ta Tallinna Pedagoogika ülikooli, kus õppis geoökoloogiat ja merebioloogia eriala, sellele juurde ka pedagoogikat. Naine jõudiski unistatud kohale: kooli õpetajaks, kuid jäi sinna pidama vaid aastaks, sest tundis, et see pole siiski tema õige kutsumus. Elu viis ta hoopis Alam-Pedjale, kus temast sai Keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regiooni keskkonnahariduse spetsialist. Seal lõi ta koostöös Jõgeva Kaitseliidu malevaga ka näiteks Kirna õppekeskuse.  

„Noored on kogu aeg olnud minu elus,“ naerab Riin. Tema igapäevatöö oli tegeleda loodusharidusega mitteformaalse õppe viisil: viia laste ja noorteni loodust ja looduses ellujäämist tutvustavad õppeprogramme ning viia läbi matkasid. Samal ajal oli ta ka Jõgeva Maleva kodutütarde ja noorkotkaste rühmajuht Puurmani rühmas. „Nii polnudki mul lõpuks muud võimalust, kui ka ametlikult noorsootöö valdkonda üle liikuda,“ naerab ta.  

Samm noorsootöösse

Riin on olnud Jõgeva valla noortekeskuse juhataja – kui vallad liideti, pandi keskused ühise mütsi alla ja tal oli võimalus olla selle loomise, kasvatamise ja juhtimise protsessi sees. Talle ei meeldi pelgalt kuiv töö. „Noorsootöös annavad sisendi ju noored,“ mistõttu õhtud veetis Riin noortetubades noorte seas. Ta toob võrdlusena välja, et kuivõrd Jõgeva on Tartu kõrval niivõrd väike linn, oli võrgustike loomine ja koordi-neerimine ka sellevõrra lihtsam.  

Riinul on kaks last. Enne teise lapse sündi pere kolis ja Jõgeva jäi kaugele. Tartusse kolides tegi naine noorsootööga pausi ja pani end proovile hoopis ettevõtluses. Samuti soovis ta end harida vaimse tervise teemadel. Ta on töötanud ka Tartu ettevõtluskülas, kus õpetas noortele ettevõtlust ja viis koolinoortele läbi erinevaid programme, töötubasid ja laagreid, andmaks neile aimu ettevõtja argipäevast.  

Tartu Noorsootöö Keskusesse jõudmisega käib Riinu enda sõnul kaasas vahva lugu. Nimelt kandideeris ta tööle esmalt poole kohaga ametikohale, sest pühendab oma aega ka vaimset tervist toetavate teraapiate tegemisele. Toona Riin sellele positsioonile valituks ei osutunud.  


Ühel hommikul, mõni aeg hiljem, Riin ärkas ja tundis, et nüüd on midagi justkui
muutunud ja ta soovib tööle minna. „Mis seal ikka, CV keskus lahti ja seal see oli – Tartu Noorsootöö Keskus otsib täiskohaga endale Lille noortekeskuse juhatajat!“ meenutab Riin. 
 

Seekord osutus Riin valituks. Ta meenutab, et kui keskuse direktor Margit talle ka mobiilse noorsootöö koordineerimisest rääkis, valdasid teda võimsad emotsioonid. „Ma tunnen, et see on koht, kus mul on võimalus panustada oma teadmiste ja kohaloluga selliselt, et ka mina ise saan sisemiselt särada, väestades samal ajal ka teisi enda ümber.“ 

Lille noortekeskus ja tiim

Riin kui Lille noortekeskuse juhataja kirjeldab Lille tiimi kokkuhoidvana –  „Me arvestame üksteisega ja oleme toetavad.“ Nalja au sees hoidval tiimil olevat siiski ka omajagu selgroogu. Neil kõigil on oma nišš: kaetud  on mobiilne noorsootöö,  seksuaalharidus, diginoorsootöö ja ka keskkonnaharidus ühes matkateemaga.  


Parasjagu ootavad nad oma tiimi veel ühte täiskohaga noorsootöötajat. „Ootame sügava sisuga tugevat tiimimängijat. Põnev on näha, mis valdkonna tema meile tiimi kaasa toob!“ on Riin elevil.  

Ta näeb, et nende meeskond avardab läbi iseenda noorte maailmapilti, võttes oma nišid sügavuti kaasa keskuse töösse. Tal on rõõm, et noorte kaasatus algatus-
protsessidesse ja noortetoas toimuvatesse
tegevustesse aina kasvab ja nad toovad seda teadlikult ka aina enam fookusesse. 

Kandvad väärtused noorsootöös ja elus

Aktsepteerimine, lubamine ja julgus on Riinu jaoks olulised väärtused noorsootöös. Talle tohutult meeldib noorte julgus teha asju täiesti teistmoodi, kui tema generatsiooni inimesed ja imetleb noorte julgust end väljendada ja kaasa rääkida oma seisukohtade osas.  

Talle on oluline, et iga noor julgeks olla päriselt tema ise ja usub, et igaühes on võimalik äratada ja panna särama see tõeline potentsiaal, kui vaid inimest toetada tema tugevustes ja väestada. „Ma ei taha olla maailmaparandaja, vaid ruumi looja,“ räägib ta. Just sellise ruumi looja, kus noor jõuab iseendani ja teadmiseni, et tal on absoluutselt kõik olemas. „Neis on vaid vaja äratada see julgus ja selgus iseenda olemuse kohta, et nad saaksid luua siia maailma väärtusi, mille pärast nad siin on.“ 

Lisaks peab Riin oluliseks ausust – kui teed, siis julge tunnistada ja vajadusel, kui läks viltu, siis vabanda. Ta hindab, kui teda kuulatakse, märgatakse ja vajadusel toetatakse. Samuti leiab, et konstruktiivse kriitika andmine on edasiviiv ja ühendav oskus. Riin usub et kõik, mida me elus teeme, teeme alati iseendale. „Kõik inimesed me elus, on meie Õpetajad, suure algustähega, et saaksime oma sisemaailmast lahti raputada meid kinni hoidvaid päästikuid ja elada veel julgemalt luua, avaneda ja elada ehedamalt.“ 

Kui sa tunned, et järgmine Lille noortekeskuse noorsootöötaja võiksid olla just sina, vaata lisainfot siit: https://tntk.tartu.ee/uncategorized/tartu-noorsootoo-keskus-otsib-noorsootoo-spetsialisti/. Kandideerimiseks esita palun oma CV ja kaaskiri
teemal “Miks on noorsootöötaja roll sinu hinnangul noore elus oluline ning kuidas sina noorsootöötajana noori toetad” hiljemalt 19. jaanuaril 2026 aadressile carolin.koiv@tartu.ee.

uudised:

“Pane ära see telefon käest!”

Talvekuudel muutuvad noortetoas aina tihedamaks päevad, mil noored igavlevad, lauamängudeks tuju ei ole, kuid kodutööde jaoks ka aega pole. Õues on piisavalt külm talveilm ja vabatahtlikult sinna hullama uisapäisa ei minda. Aga mida siis toas teha, kui midagi pole teha? Esmalt tuleb tundide kaupa vaadelda mänguderiiulit, mõtlikult pead kallutada ühelt

Loe rohkem »

Mobiilne noorsootöö – kohal seal, kus noored on

On hiline pärastlõuna. Kaubanduskeskuse ees seisab kamp noori. Osa scrollib telefonis, teised ajavad niisama juttu. Nende juurde astuvad kaks täiskasvanut, kes ei küsi, miks noored siin on, ega kamanda neid laiali. Nad ei küsi kohe midagi tähtsat, vaid ütlevad lihtsalt: „Tsau, kuidas läheb? Kas te soovite meiega natuke juttu rääkida?

Loe rohkem »