Iga poni on oluline – endise noorsootöötaja kogemuslugu

Ma olin tööl Tartu Noorsootöö Keskuses (edaspidi TNTK) kokku 1509 päeva.
Esialgu pidin tööpostile tulema asenduskohaga neljaks kuuks, kuid peale nelja kuud keeldusin siit lahkumast ja õnneks tuldi minu soovidele vastu.

Varasemalt töötasin kohas, kus olin ainus noorsootöötaja. Kogemus jättis mulle tunde, et see valdkond lihtsalt sakib ja võib-olla polegi minu rida, kuigi õpitud eriala eeldaks vastupidist. Tegelikult ei sakkinud mitte noorsootöö ise, vaid puudus see, mis mulle kõige olulisem on – inimesed minu ümber.

TNTK meeskond tõestas, et siin on olemas päris meeskond, kus sain oma ideedele vahetut tagasisidet ja kus iga päev tundsin, et minu töö päriselt loeb. Mul oli oma väike tiim Lille noortekeskuses, kus pakume 12–19-aastastele noortele turvalist ruumi, ning lisaks ka keskuseülene tiim, kellega koos töötades on tunne, et kõik hoiavad käest kinni ja rokivad sajaga.

Inimesi võetakse meeskonnas täpselt nii autentsena, nagu nad päriselt on. Üleolevat hinnangute andmist kellegi välimuse või olemuse kohta selles keskkonnas minu arvates ei eksisteeri. Klatšijutt ja muu laim on täiesti teisejärguline ning võid olla igasuguse välimusega poni – oled siiski tiimis oluline lüli.

On olnud kohusetundlik vabadus valida: korraldada suursündmusi, olla rühmajuht malevas või osaleda välisprojektides, näiteks ESTEEM-projektis Hispaanias.
Kogu tiimiga käisime ka Islandil ja Maltal, et nuusutada sealset noorsootöö õhkkonda ning võtta kaasa parimad ideed, mida oma praktikasse põimida.

See mitmekesisus, võimalus valida erinevate projektide ja sündmuste vahel ning teha seda koos inimestega, kellega klapp on ehe, on olnud minu jaoks nii siiras kui ka pidev motivatsiooniallikas.

Igas kvartalis toimuvad meeskonnasündmused, mida väiksemad tiimid ise korraldavad. Just neil hetkedel olen kõige selgemalt näinud, kui ägedad inimesed meil tegelikult on. Kui töökoht loob võimalusi, et tiim saaks kohtuda ka väljaspool tööaega, tekib tunne, et meid päriselt märgatakse ja väärtustatakse.

Äge on ka see, et tiimis olevate inimeste arvamust ja tagasisidet võetakse kuulda. Ma reaalselt võin ja julgen öelda, mida ma asjast või olukorrast arvan, ning seda võetakse siiralt kuulda.

Võid mõelda, et kui kõik on nii imeline, siis miks ma lahkun. Usun siiralt, et inimene on suunatud enesearengule ja võiks avastada endas uusi külgi, et ennast eelkõige üllatada. Teen valdkonnast väikese pausi ja proovin midagi täiesti uut – võib-olla toitlustusmaailma ja sealset teeninduskunsti.

Mul on olnud siiras au, õnn ja rõõm töötada TNTK meeskonnas. Siin hoolitakse inimestest, luuakse platvorm pidevale enesearengule nii inimesena kui ka noorsootöötajana ning antakse tegutsemisvabadus. Tartu Noorsootöö Keskuses loodud kogemused, mälestused ja inimesed on alati minu südames.

Siira emotsiooniga
Liisa Tammoja

Tartu Noorsootöö Keskuse kollektiiv tänab Liisat tema panuse ja pühendumise eest Lille noortekeskuse arengusse.

								

uudised:

Talvevaheaeg Tartu Noorsootöö Keskusega 23.-27. veebruaril

Veebruari lõpus on koolinoortel taas aeg puhata ja nagu ikka, anname meie noortele võimaluse veeta vaba aeg sisukalt. Koolivaheaeg saab alguse 20. veebruari õhtul, mil algab väljasõit 12 noorega Narva, kus minnakse külla Narva Mereskautidele ning sekka tuleb ka noori nii Tallinnast kui Sakust. Üheskoos mängitakse erinevaid tutvumis- ja meeskonnamänge,

Loe rohkem »

“Pane ära see telefon käest!”

Talvekuudel muutuvad noortetoas aina tihedamaks päevad, mil noored igavlevad, lauamängudeks tuju ei ole, kuid kodutööde jaoks ka aega pole. Õues on piisavalt külm talveilm ja vabatahtlikult sinna hullama uisapäisa ei minda. Aga mida siis toas teha, kui midagi pole teha? Esmalt tuleb tundide kaupa vaadelda mänguderiiulit, mõtlikult pead kallutada ühelt

Loe rohkem »

Mobiilne noorsootöö – kohal seal, kus noored on

On hiline pärastlõuna. Kaubanduskeskuse ees seisab kamp noori. Osa scrollib telefonis, teised ajavad niisama juttu. Nende juurde astuvad kaks täiskasvanut, kes ei küsi, miks noored siin on, ega kamanda neid laiali. Nad ei küsi kohe midagi tähtsat, vaid ütlevad lihtsalt: „Tsau, kuidas läheb? Kas te soovite meiega natuke juttu rääkida?

Loe rohkem »