Noorsootöötaja parimad sõbrad: enesehoid ja professionaalsus 

Artikli autor Sära-Sthella Tohv

Sotsiaalsed professioonid nagu ka noorsootöö said enamasti alguse 19. sajandi heategevuslikust tööst, mida viisid sageli läbi usulised organisatsioonid ja vabatahtlikud (Kötsi, 2017). Tänapäeval aga on noorsootöö kujunenud välja teaduspõhiseks professiooniks, mis on palju rohkemat kui pelgalt “lulli löömine ja lastega mängimine”. Siiski on vaja teha veel palju tööd nii valdkonnasiseselt kui ka üldises ühiskonnas, et arvamust noorsootöö tõsiselt võetavusest muuta. Sealjuures tuleb ka noorsootöötajal ennast väga hoida, et mitte läbi põleda. 

Noorsootöötaja igapäevaelu on naljaga pooleks tõepoolest nagu Hunt Kriimsilma 9 ametit. Oma töös omandame vundamendiks vajaliku hariduse, õppides noorsootöö eetikat, arengupsühholoogiat, nõustamist, pedagoogikat, sh ka hariduslike erivajadustega tegelemist, kogukonnatööd jms (Kogukonnaharidus ja huvitegevus, 2024), et tagada professionaalne ning kvaliteetne noorsootöö teenus nii noortele kui ka suuremale kogukonnale. Noortekeskus ei ole pelgalt piljardilaud, vaid suures pildis koondab see enda alla mitteformaalse haridusasutuse, nõustamis- ja vabaajakeskuse tunnused.  

Vundamendiks noorsootöös on aga enesejuhtimine. Küsimus ei ole selles, et tööd ja ideid oleks vähe, vaid et võimalusi, mida teha, on lõpmatult. Et mitte igapäevatöö virr-varris ennast unustada, on ülioluline osata ka kõige põnevama projekti juures leida aega päriselt enda tegemisteks ja mõteteks. Siinjuures on üsna cliche tuua välja kõiki vaimse tervise vitamiine nagu uni, liikumine ja toitumine. See on nüüdseks paljudele juba selgeks saanud. Tähtsam, eriti töötaja professionaalsuses, on päriselt märgata ja jagada oma raskeid momente kolleegidega, otsida kõrvalt tuge ning leida nendele probleemidele reaalne lahendus. Kuidas aga tõsta noorsootöötaja kuvandit ühiskonnas, et tagada veel toetavam keskkond riigi poolt? Kokkuvõtvalt on selleks haridus ja tulemuslikkus. Kui tahame muuta noorsootöö tõsiseltvõetavaks, tuleb alustuseks sellest ka ise tõsiselt rääkida, tuues sealjuures välja päriselt tõestatavaid positiivseid muutusi kogukonnas. 

Iga inimestega töötav eriala on üsnagi ettearvamatu ja vaimselt kurnav selle töötaja jaoks. Siiski pakub see ka palju hingelist täidet ja rõõmu, võimalust olla teistele inimestele toeks. Et ennast selles keskkonnas hoida ja saada laiemat tunnustust ühiskonnas, on hädavajalik eneseteadlikkus ning mõtestatus oma tegemisest. Ka piljardi mängimine saab olla väga sügavalt mõtestatud ja tulemuslik töö. 

Kasutatud allikad:
Kötsi, K. (2017). Noorsootöö kui professioon: noorsootöö professionaliseerumine. Magistritöö. Juhendaja: PhD Ilona-Evelyn Rannala. Tallinna Ülikool, Haridusteaduste instituut.
Kogukonnahariduse ja huvitegevuse õppekava Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemias: https://ut.ee/et/oppekavad/kogukonnaharidus-ja-huvitegevus.  

Rohkem lugemist:
Mõtestades noorsootööd ja noorsootöötaja rolli: noorsootöö artiklite kogumik. Toimetaja: Tanja Dibou, Ilona-Evelyn Rannala, Autor: Tallinna Ülikool, Eesti Noorsootöö Keskus: https://www.digar.ee/arhiiv/et/raamatud/119656

uudised:

Malevasuvi on joone alla saanud!

Malevasuvi on taas läbi saanud ning on kokkuvõtete tegemise aeg. Oli taaskord värvikas malevasuvi, mille saab kokku võtta ühe malevlase sõnadega: “See oli minu esimene malevasuvi ja see oli nii lahe. Väga meeldis!”  Malevakorraldajatena on meie suurimaks sooviks, et saaksime igal aastal võimalikult suurele arvule malevakogemuseta noortele nende esimest maleva-ja

Loe rohkem »

Lillekese kunstiteosed

Igal sügisel põimime noortekeskuse tegevustesse sisse loodust ja selle ilu. Septembri lõpp ja oktoobri algus on imeline aeg, mil õues käia, linnas ringi jalutada ja loodust nautida. Üheks iga-aastaseks tegevuseks Lillekese noortetoas on mahalangenud puulehtede trükikunst. See tähendab, et alustuseks lähme noortega õue ja otsime mahalangenud puulehti. Noor valib endale

Loe rohkem »

Liikuma kutsuvad Jogentaga kool ja Anne noortekeskus

Juba varsti, 2.-8. oktoobril, on kõigil vähemalt 14-aastastel Tartu linna elanikel või Tartus koolis käijatel võimalik oma hääl anda kaasava eelarve hääletusel.  Sel aastal osaleme kaasava eelarve hääletusel ideega nr 9 – “Liikuma kutsuvad Jogentaga kool ja Anne noortekeskus”.  ❓ Miks toetada just meie ideed?  Anne noortekeskuse ja Jogentaga kooli

Loe rohkem »

Kord ja kohus

Ilmatsalu noortekeskuses leidub rohkelt väikeseid konkusid ja nurgataguseid, mis on täis põnevaid mänge ja materjale. Aastate jooksul on need aga vaikselt kuhjunud, unustusse vajunud ja loonud omaette kaose. Eelmisel nädalal saabusid meie vaprad sangarid – malevlased –, et tuua korda sinna, kus seni valitses segadus. See oli nädal täis sagimist,

Loe rohkem »

Tartu Noorte Töömaleva noored riigikaitse laagris!

Tartu Noorte Töömaleva noored võtsid esimest korda osa õpilasmalevatele suunatud riigikaitse teemalisest programmist.   “Riigikaitse ÕM 2025” on Sihtasutuse Õpilasmalev koordineeritav eriporjekt, mis viiakse läbi tänu Riigikaitse rügemendile ja Kaitseministeeriumi toele, kus töökasvatuslikule õpilasmaleva formaadile lisandub riigikaitseõpetus.  Tartu Noorte Töömaleva riigikaitse rühmade noored võtsid osa programmi teisest vahetusest, mis toimus 16.-20.07.2025. Programmi

Loe rohkem »

Rahvusvaheline noortepäev Lille noortekeskuses – vihma, päikese ja hea tujuga

12. augustil tähistati üle maailma Rahvusvahelist noortepäeva – ÜRO eestvedamisel loodud tähtpäeva, mille eesmärk on tõsta esile noorte rolli ühiskonnas ning pöörata tähelepanu nende vajadustele ja võimalustele. Lille noortekeskuses peeti selle puhul meeldejääv pidu, kus korraldustiimis olid sel aastal esindatud nii noorema (7–11) kui ka vanema (12–19) vanuserühma noored. Igal

Loe rohkem »