Võõrkeel või mitte ehk tegevused projekti „Tagurpidi kaasamine ühiskonda“ raames

Jaanika Palm

Kas teadsite, et eesti viipekeel on tunnustatud Eesti Vabariigi keeleseaduses alates 1. märtsist 2007? Keeleseaduse (2019) § 5 esimeses lõikes seisab: „Iga muu keel peale eesti keele ja eesti viipekeele on võõrkeel“.

Sellest lähtuvalt ja arvestades ka seda, et Tartu Noorsootöö Keskuse eesmärk on maksimaalne ligipääsetavus kõikidele noortele, siis projekti „Tagurpidi kaasamine ühiskonda“ elluviimise käigus soovime laiemale ringkonnale (noored, seeläbi ka lapsevanemad; noortega töötavad inimesed) tutvustada teise ametliku tunnustatud riigikeelena kasutusel olevat eesti viipekeelt ja laiemalt selles keeles suhtlevate inimeste kogukonda. Alaeesmärgiks oli ühiskonna sallivuse suurendamine eri kogukondade vahel läbi teadlikkuse tõstmise viipekeelsete kogukonnast. Projekt toimub koostöös Eesti Viipekeele Seltsiga (EVS) ning rahastab Haridus- ja Teadusministeerium projektikonkursi Noorte Heaks 2021 raames.

Projektile eelnes arutelu nii noorte, noorsootöötajate kui ka EVSiga ning leidsime, et seni on eesti viipekeele õpe, või laiemalt viipekeelsete inimeste kultuuri tutvustamine, kesine. Samuti ei ole toimunud noorte integreerumist (kuuljad ja viipekeelsed). Tartu Noorsootöö Keskus on selle nimel tegutsenud juba mõnda aega ja soovime olla eeskujuks ka teistele asutustele/koolidele.

Esimese asjana toimub avalikkuse teavitamine läbi koolide õpilaste, kes osalevad eesti viipekeele õppel või infotundides koolide kaudu. Näiteks toimuvad kuni novembrini igal esmaspäeva hommikul ja vahest ka teistel päevadel Ilmatsalu Põhikoolis infotunnid eesti viipekeele ja kultuuri kohta. Jaan Poska Gümnaasiumis toimub lausa eesti viipekeele kursus.
Koolitajateks eesti viipekeelt emakeelena kasutavad inimesed. Seetõttu on meil abiks ka viipekeele tõlgid, seda ainult alguses ja esimeste tundide jooksul. Edasine õpe käib ainult eesti viipekeeles. Nende koolide noorte kaudu liigub teadmine eesti viipekeele kohta edasi ka laiemasse ringkonda – sõbrad, vanemad, tuttavad.

Et noortel oleks noortekeskustes turvaline keskkond, siis koolitame ka noorsootöötajaid elementaarse eesti viipekeele oskuse saavutamiseks, et suhtlus noorega ei jääks keele oskamatuse taha. Igal teisipäeval kogunevad noorsootöötajad tundi, et omandada teadmisi ja oskusi eesti viipekeele maastikul.
Kuna Lille noortekeskuses töötab ka viipekeelne noorsootöötaja, siis toimub noortekeskuses ka pidev viipekeele õpe läbi tegevuste ja läbi sotsiaalmeedia. Näitena saab juba tuua varasemad tegevused Autovabaduse puiesteel.

Koostöö EVS, noortekeskuste ja koolidega saab olema pidev ja jätkusuutlik. Sellega teadvustame avalikkusele eesti viipekeelse kogukonna olemasolu ja tegemisi.
Projektiga kasvab noortes, aga ka noortega töötavate spetsialistide hulgas, empaatiavõime, tolerantsus. Projekti mõju on plaanitud kestev ehk ei lõpe mitte projekti lõppemisega.

Küsimused projekti kohta:
Jaanika Palm
Ilmatsalu Noortekeskuse juhataja ja projekti koordinaator
jaanika.palm@raad.tartu.ee
+372 58 803 271

uudised:

Talvevaheaeg Tartu Noorsootöö Keskusega 23.-27. veebruaril

Veebruari lõpus on koolinoortel taas aeg puhata ja nagu ikka, anname meie noortele võimaluse veeta vaba aeg sisukalt. Koolivaheaeg saab alguse 20. veebruari õhtul, mil algab väljasõit 12 noorega Narva, kus minnakse külla Narva Mereskautidele ning sekka tuleb ka noori nii Tallinnast kui Sakust. Üheskoos mängitakse erinevaid tutvumis- ja meeskonnamänge,

Loe rohkem »

“Pane ära see telefon käest!”

Talvekuudel muutuvad noortetoas aina tihedamaks päevad, mil noored igavlevad, lauamängudeks tuju ei ole, kuid kodutööde jaoks ka aega pole. Õues on piisavalt külm talveilm ja vabatahtlikult sinna hullama uisapäisa ei minda. Aga mida siis toas teha, kui midagi pole teha? Esmalt tuleb tundide kaupa vaadelda mänguderiiulit, mõtlikult pead kallutada ühelt

Loe rohkem »

Mobiilne noorsootöö – kohal seal, kus noored on

On hiline pärastlõuna. Kaubanduskeskuse ees seisab kamp noori. Osa scrollib telefonis, teised ajavad niisama juttu. Nende juurde astuvad kaks täiskasvanut, kes ei küsi, miks noored siin on, ega kamanda neid laiali. Nad ei küsi kohe midagi tähtsat, vaid ütlevad lihtsalt: „Tsau, kuidas läheb? Kas te soovite meiega natuke juttu rääkida?

Loe rohkem »