Muutused, õppimine ja areng Tartu Noorsootöö Keskuses
Algus uues kohas
Mõni aeg tagasi algas minu tööelus uus peatükk. Asusin tööle Tartu Noorsootöö Keskuses juhtiva noorsootöötajana. See tõi kaasa uue töökeskkonna, uued inimesed ja suurema vastutuse, aga ka võimaluse vaadata noorsootööle senisest veidi teise pilguga.
Uue töökohaga alustamine tähendab alati kohanemist. Isegi siis, kui valdkond on tuttav, tuleb õppida tundma uusi inimesi, töökorraldust ja organisatsiooni toimimist. Tahtsin oma senise kogemuse kirja panna, et mõtestada, kuidas olen uues rollis kohanenud, mis on pakkunud rõõmu, mis on mind proovile pannud ja mida olen selle käigus õppinud.
Kuidas minu teekond noorsootöös alguse sai?
Minu teekond noortega töötamise juurde algas haridusvaldkonnast. Õppisin Tartu Ülikooli haridusteaduskonnas inimeseõpetust ja kasvatusteadust ning pärast õpinguid töötasin mõnda aega inimeseõpetuse õpetajana.
Ühel hetkel avanes võimalus proovida midagi uut. Luunjas otsiti õpilasmalevasse ja laagrisse abikäsi ning sain end proovile panna rühmajuhi ja kasvataja rollis. See kogemus andis võimaluse noortega töötamist teise nurga alt tundma õppida ning avas ukse valdkonda, millest kujunes oluline osa minu tööelust.
Kui Luunjas otsiti noorsootöötajat, tundus see mulle hea väljakutsena. Otsustasin kandideerida ja osutusin valituks. Nii algas minu teekond noorsootöötajana.
Kuna mul on ka treenerikutse, ühendasin mõnda aega kaks ametit: töötasin poole kohaga noorsootöötajana ning teise poole tööajast andsin noortele korvpallitrenne. Nii põimusid minu töös haridus, noorsootöö ja sport – kolm valdkonda, mille kaudu sain noorte arengusse panustada erineval moel.
Kui noorsootööst sai minu peamine suund
Mingil hetkel tuli tööelus teha valik: tuli otsustada, kas jätkata korvpallitreenerina või pühenduda rohkem noorsootööle. Kui mulle pakuti võimalust asuda veel poole kohaga tööle Luunja teises noortekeskuses, otsustasin jääda noorsootööle truuks.
Kahe noortekeskuse vahel töötamine andis mulle võimaluse kokku puutuda erinevate noorte, keskkondade ja töökorraldusega ning oma teadmisi ja kogemusi edasi arendada.
Aja jooksul muutus Luunjas ka töökorraldus. Ümberkorraldused panid mind mõtlema oma edasistele võimalustele ja professionaalsele arengule. Nii jõudsingi kandideerimiseni Tartu Noorsootöö Keskuse juhtiva noorsootöötaja ametikohale. Kandideerimine osutus edukaks ning sellest sai minu jaoks järjekordne uus ja põnev väljakutse – võimalus jätkata tuttavas valdkonnas, kuid astuda samal ajal järgmine samm ja võtta vastu teistsugune vastutus.
Uus keskkond – nagu maapoiss suurlinnas
Kui asusin tööle Tartu Noorsootöö Keskuses, olid minu ootused suured. Tegemist on Eesti suurima noorsootöö organisatsiooniga ning loomulikult tekkis ka küsimus, kas suudan uues ja senisest väga erinevas keskkonnas kõigega toime tulla. Peaaegu kõik oli uus: inimesed, võimalused, eelarve, organisatsiooni struktuur ja töökorraldus.
Tagantjärele võin öelda, et minu sisseelamine tehti võimalikult valutuks. Mind võttis vastu väga tore ja toetav kollektiiv, kelle peale olen saanud loota ning kes on mind igati aidanud. Töökeskkond on hea ja töökorraldus süsteemne ning professionaalne. See on andnud kindlustunde, et olen õiges kohas.
Vahel on mul olnud tunne, nagu maapoiss oleks linna sattunud- ahhetan ning ohhetan selle üle, kui palju võimalusi siin on. Uues kohas käib märksa rohkem noori ning noortekeskuse külastajaskond on Luunjaga võrreldes ka multikultuursem. See on avanud mulle uue vaatenurga noorsootööle ja näidanud, kui erinevates tingimustes saab seda tööd teha.
Alguses oli loomulikult ka kõhklusi, kas suudan kõige uuega piisavalt kiiresti kohaneda ja juhtiva noorsootöötaja rolliga toime tulla. Praeguseks tunnen, et sisseelamine on läinud hästi ja olen ülesannetega hakkama saanud. Suur osa sellest kuulub kindlasti kolleegidele, kelle toetus on olnud väga oluline.
Rohkem vastutust, rohkem mõtestamist
Juhtiva noorsootöötaja töö on olnud üsna selline, nagu ma seda ette kujutasin. Igapäevatöös on rohkem korraldamist, planeerimist, meeskonnatööd ja vastutust kui minu varasemates ametites. Samas annab see võimaluse vaadata noorsootööle laiemalt ning mõelda rohkem sellele, miks ja kuidas me midagi teeme.
Üks olulisemaid asju, mida olen uues keskkonnas õppinud, on tegevuste teadlikum reflekteerimine. Pean oluliseks, et noortekeskuses toimuv ei oleks lihtsalt tegevuste korraldamine tegevuste pärast. Igal tegevusel võiks olla oma mõte, eesmärk ja väärtus noore jaoks. Pärast tegevust tasub mõelda, kuidas läks, mida noored sellest said ja mida võiks järgmine kord teha teisiti või paremini.
Uude ametisse ei tulnud ma suurte muutmisplaanidega ega sooviga kõike kohe ümber korraldada. Minu jaoks oli esmatähtis kõigepealt sisse elada ning õppida tundma organisatsiooni, töökorraldust ja inimesi. Alles seejärel saab hinnata, kas ja kus on midagi vaja muuta või edasi arendada.
Kuna olen ka ise uues süsteemis õppija, pean oluliseks enda pidevat arengut. Soovin rakendada oma varasemaid kogemusi, jagada teadmisi ja anda oma panuse meeskonna ühisesse töösse.
Kõik uus ei tule üleöö
Juhtiva noorsootöötaja rollis ei piisa enam ainult sellest, et enda tööülesanded saaksid tehtud. Oluline on näha suuremat pilti, hoida tegevused toimimas, toetada meeskonda ja võtta vastutus ühiste eesmärkide saavutamise eest. Inimeste juhtimine ja meeskonnatöö korraldamine on oskused, mis arenevad eelkõige kogemuste kaudu.
Minu jaoks ongi seni olnud suurimateks väljakutseteks meeskonna töö korraldamine, inimeste juhtimine ning uue süsteemi ja organisatsiooni tundmaõppimine. Kõike ei saa selgeks ühe päevaga. Püüan võtta aega, et mõista, kuidas asjad toimivad, kuulata kolleege ja õppida ka ise iga kogemuse kaudu.
Usun, et hea juhtimine algab kuulamisest, koostööst ja valmisolekust ka ise pidevalt õppida. Kuna olen uues organisatsioonis alles kohanemas, ei pea ma vajalikuks kiirustada järelduste ega muudatustega.
Edasi õppides ja arenedes
Tagasi vaadates võin öelda, et uus töökoht on pakkunud mulle palju rohkem kui lihtsalt uut ametinimetust. See on andnud võimaluse ennast proovile panna, õppida tundma teistsugust noorsootöö keskkonda, areneda juhina ja mõtestada põhjalikumalt oma tööd noortega.
Ma ei arva, et olen kõike juba õppinud või et mul oleks igale olukorrale valmis lahendus. Pigem näen seda teekonnana, kus iga päev ja iga kogemus annab midagi juurde. Soovin jätkata arengut nii noorsootöötaja kui ka juhina ning anda oma panuse sellesse, et noortekeskus oleks koht, kus noor tunneb ennast hästi, saab uusi kogemusi ja tahab tagasi tulla.
Noorsootöötajana ei pea sul alati olema kõiki vastuseid, aga sul peab olema soov areneda ja luua noortele keskkond, kuhu nad tahavad tagasi tulla.
