Eesti keelse tõlke leiad altpoolt.
In english:
One day in April during quarantine I was wandering… What would I say in the future if someone would ask me: “what about you, Violeta? Where were you in 2020?” I thought, I don’t want to have to say that I spent the days watching Netflix and Tik Tok.
This year has hit me, but not only because of the virus (but also because of the virus). I used to work in Madrid in an Advertising Agency as a copywriter. But after a series of unfortunate events I ended up at my parents house in Córdoba again, with a broken shoulder thinking about what to do with my life.
I don´t know if you are aware of that, but being in quarantine without a job, and nothing to do, gives you a lot of time to think about yourself and your future.
I noticed that advertising was not my thing. Yes, after seven years, after my bachelor in Advertising, my Master in Advertising Creativity and one year working in an Advertising Agency.
But until this year, I didn’t realize it. Now, I know. I wanted something that matters, that makes me proud of myself, something that makes me think that Mondays are not so bad.
So, I began to look back and try to discover what I have loved more during my life and I figured out it always was travel. But not this kind of tourist travel, where you only visit tourists, you just talk with tourists, look at touristic places and eat in a tourist restaurant which is not even good? Or maybe go to a McDonald because you are a student and you don’t have a lot of money?
I love to learn deeply about the culture, the people, the history about the cities, the nature, the secrets… and for that, you need more than summer holidays.
So thanks to the pandemic I was forced to build a new path from zero, but this time focusing on what I want. A quite different place to mine where I can still learn new cultures, enjoy and know another kind of nature that I never saw before.
That is how I decided to do this voluntary work in one of the best places to finish this endless 2020. A green, safer, small, and unknown country. Tartu is a city which I knew nothing about and from which I hope everything. Because the less you know about something, the more it surprises you.
In estonian:
Ühel aprillikuu päeval karantiini ajal mõtlesin … Mida ma ütleksin tulevikus, kui keegi küsiks minult: „Aga kuidas on sinuga, Violeta? Kus sa olid aastal 2020? “. Mõtlesin, et ma ei taha öelda, et veetsin päevi Netflixi ja Tik Toki vaadates.
See aasta on mind valusalt tabanud, aga mitte ainult viiruse (kuid siiski ka viiruse) tõttu. Varem töötasin Madridis reklaamibüroos reklaamikoostajana. Kuid pärast mitmeid õnnetuid sündmusi sattusin taas oma vanemate majja Córdobasse ning oma murtud õlaga mõtlesin, mida oma eluga peale hakata.
Ma ei tea, kas olete sellest teadlik, kuid ilma töökohata karantiinis olemine ja kui lisaks veel midagi teha pole, annab teile palju aega mõelda enda ja oma tuleviku üle.
Märkasin, et reklaam pole minu asi. Jah, seda pärast seitset aastat, pärast bakalaureuse omandamist reklaaminduses, magistrikraami reklaamiloovuses ja ühe aasta töötamist reklaamiagentuuris.
Kuid selle aastani ei saanud ma sellest aru. Nüüd ma tean. Ma tahtsin midagi, mis on oluline, mis paneb mind enda üle uhkust tundma, midagi, mis paneb mind mõtlema, et esmaspäevad pole nii halvad.
Niisiis, hakkasin tagasi vaatama ja proovima avastada seda, mida olen elu jooksul rohkem armastanud ja sain aru, et see on alati reisimine. Kuid mitte sellist turismireisi, kus külastada ainult turistile mõeldud kohti, rääkida lihtsalt teiste turistidega ja süüa turistirestoranis, mis pole isegi hea? Või äkki minna McDonaldsisse, kuna olete tudeng ja teil pole palju raha?
Mulle meeldib õppida põhjalikult kultuuri, inimeste, linnade ajaloo, looduse, saladuste kohta … ja selleks on vaja rohkem kui lihtsalt suvepuhkusi.
Pandeemia tõttu olin sunnitud endale nullist uue tee rajama, kuid seekord keskendusin sellele, mida tahan. Minu jaoks täiesti erineva koha, kus ma saaksin veel õppida uusi kultuure, nautida ja tunda teist tüüpi loodust, mida ma pole kunagi varem näinud.
Nii otsustasin teha vabatahtlikku tööd ühes parimas kohas, et lõpetada see lõputu 2020. Roheline, turvalisem, väike ja tundmatu riik. Tartu on linn, millest ma ei teadnud midagi ja millest ma loodan kõike. Sest mida vähem sa millestki tead, seda rohkem see sind üllatab.
Violeta Amian
Tartu Noorsootöö Keskuse Euroopa Solidaarsuskorpuse vabatahtlik
