Eesti viipekeele töötoad ehk koostöö Eesti Viipekeele Seltsiga ja Eesti Kurtide Noorte Organisatsiooniga

Jaanika Palm

Jaan-Raul Ojastu

 

Autovabaduse puiesteel asuvas suvenoortekeskuses sai osaleda päris mitmel päeval eesti viipekeele õppe töötubades, mida viisid läbi koostöös Tartu Noorsootöö Keskusega Eesti Viipekeele Selts (EVS) ja Eesti Kurtide Noorte Organisatsioon (EKNO).

Töötubade eesmärk oli tutvustada igas vanuses linnarahvale Eestis teise ametliku tunnustatud riigikeelena kasutusel olevat eesti viipekeelt ja laiemalt selles keeles suhtlevate inimeste kogukonda. Alaeesmärgiks oli ühiskonna sallivuse suurendamine eri kogukondade vahel läbi teadlikkuse tõstmise viipekeelsete kogukonnast.

Eesti viipekeele viiplejaid on ligi 4500: need on ema- ja võõrkeelsed viiplejad, kes kasutavad regulaarselt eesti viipekeelt kas töö tõttu või muul põhjusel (Laiapea jt 2002: 4). Eesti viipekeelt on tunnustatud Eesti Vabariigi keeleseaduses alates 1. märtsist 2007. Keeleseaduse (2019) § 5 esimeses lõikes seisab: „Iga muu keel peale eesti keele ja eesti viipekeele on võõrkeel“.

Töötubade ülesehitus ei olnud selline, et esimese asjana õpitakse selgeks viiped. Töötubades toimus õpe läbi mängude, arutelude, aktiivse tegevuse.

Näiteks Eesti Viipekeele Seltsiga mängiti Aliast, abiks ainult kehakeel ja miimika, lahendati situatsioone, samuti abiks ainult kehakeel ja miimika. Ehk siis võib arvata, et tegemist oli pantomiimi või muu teatrikooli sisseastumiskatsetega. Nii võiski Autovabaduse puiestee külastajatele tunduda, kui mööduti suvenoortekeskuse alalt. Aga tegelikult selle pantomiimi käigus tuli välja, et eesti viipekeeles on paljud sõnad või tegevusviiped täitsa loogilised, näiteks raamatut lugema, võrkpalli mängima, jalgrattaga sõitma vmt.

Lisaks õppisid osalejad ära eesti viipekeeles kasutatavate sõrmendid (tähestik) ning igaüks harjutas oma nime sõrmendamist. Kuidas mängida trips-traps-trulli, rikkis telefoni jm kui rääkida ei tohi ja juhendad või suhtled ainult kehakeele abil. Läbi selliste tegevuste õpiti tundma eesti viipekeelt viiplevate inimeste kogukonna toimetamisi, muresid ja rõõme.

Mõned Eesti Kurtide Noorte Organisatsiooni (EKNO) töötoad said samuti edukalt läbi viidud ja EKNO-l oli töötubade läbiviimiseks kaks eesmärki. Esimene eesmärk oli tutvustada ja õpetada eesti viipekeelt. Teiseks eesmärgiks oli tõsta ühiskonna teadlikkust viipekeelsete noorte olemasolust.

Töötubade käigus said külastajad tutvuda nii eesti viipekeele kui ka viipekeelsete kogukonna igapäevaseid tegevusi, näiteks millised takistused on neil kõneldavate inimeste ühiskonna hulgas ja kuidas saavad need kõneldavad inimesed pakkuda viipekeelsetele inimestele lahendusvõimalust, et nad oleksid meie ühiskonda kaasatud.

Takistused võivad olla näiteks ligipääsetavus infole ja kommunikatsioon kõneldavate inimestega, kuna peaaegu kõik asjad, mida me igapäevases elus oleme võtnud kasutusele, on rajatud põhinevalt kuulmisel. Näiteks kõigile filmidele ega seriaalidele ei ole lisatud eestikeelsed subtiitrid või ei ole tõlgitud eesti viipekeelde. Kõik tehnilised asjad on ehitatud tuginevalt kuulmisel. Mitte kõik elanikud ei valda eesti viipekeelt. Kõikides koolides puudub eesti viipekeele kui valikaine õppimisvõimalus.

Samuti sai EKNO-l võimalust tutvustada kaks erinevat aspekti kurtuse kohta – meditsiinilist ja sotsiaalkultuurilist aspekti. Meditsiinilise aspekti puhul vaadeldakse kurti kui puuet, mille raskusaste sõltub kuulmislanguse astmest. Sotsiaalkultuurilise aspekti puhul ei keskendu tähelepanu mitte puuduvale (kuulmine), vaid olemasolevale (viipekeel, sellele tuginev positiivne mina-pilt, kurtide kultuur) (Laiapea, 2006: 78-79).

Tartu Noorsootöö Keskus ning Eesti Viipekeele Selts jätkavad koostööd ning projekti „Tagurpidi kaasamine ühiskonda“ raames hakkavad toimuma eesti viipekeele koolitused nii koolides, noortekeskustes kui ka noortega töötavatele spetsialistidele.

 

Lisainfo:

Jaanika Palm

Tartu Noorsootöö Keskus

Ilmatsalu Noortekeskuse juhataja

Jaanika.Palm@raad.tartu.ee

+372 58 803 271

uudised:

“Teeme rohenäppude klubi!”

Kevade algusega on aina rohkem soovi olla õues ja teha midagi huvitavat – midagi, mis pakuks rõõmu, põnevust ja tekitaks huvi. Lillekese noortekeskuses oleme selleks tegevuseks leidnud aianduse. Alustasime ühel kolmapäeval, mil Lille maja värava ees olevat peenart umbrohust puhtaks nokkisime. Tööülesannete jagamine toimus käigupealt – üks rohib siit, teine

Loe rohkem »

Noorte hääl tegevusplaanis

Noorte aktiivne kaasamine noortetoa tegevusplaani koostamisse on oluline samm nende osalus- ja vastutustunde arendamisel. 7–11aastased lapsed oskavad edukalt väljendada oma huvisid ja ideid, kui neile luua selleks turvaline ning toetav keskkond. Üheks tõhusaks meetodiks seda teha on kord kuus toimuv ideegeneraator, mille käigus saavad noored vabalt pakkuda välja tegevusi ja teemasid. Noorte arvamus loeb ning mõjutab reaalselt noortetoa elu.  Lisaks ideegeneraatorile on oluline koguda jooksvalt tagasisidet igapäevaste tegevuste kohta, et mõista, mis noori kõnetab ja mis vajab muutmist. Noorsootöötaja roll on seejuures suunav: aidata ideid konkreetsemaks muuta, seejärel siduda need tegevusplaaniga, vajadusel kaasata koostööpartnereid. Ka väiksemate laste puhul saab kasutada lihtsaid tööriistu, nagu hääletamine, joonistamine või aruteluringid.   Noore elus muutub kõik väga kiiresti: see, mis kaks nädalat tagasi

Loe rohkem »

Tule suveks meile tööle – mobiilne noorsootöötaja 0.5 kohta

Mobiilne noorsootöötaja 0.5 koormus Perioodil 1. juuni – 31. august Tööülesanded noortega kontakti loomine ja suhtlemine tänaval ning teistes avalikes kohtades; noorsootöö tegevuste elluviimine mobiilses noorsootöö bussis; noortele võimaluste tutvustamine ning nende toetamine sobivate tegevuste leidmisel; noorsootöötajate abistamine noortetoas vastavalt vajadusele. Ootused kandidaadile kõrgharidus (võib olla omandamisel); hea suhtlemis-, planeerimis-

Loe rohkem »

Annelinna Gümnaasiumi koolinoored käisid külas Lille noortekeskuses

Tartu Noorsootöö Keskuse Lille noortekeskus pakub noortele mitmekesiseid võimalusi osalemiseks ja enesearenguks. Koolidel on võimalik tulla meie juurde tegema projektipäevi või julgustada õpilasi osalema klubides. Lille noortekeskuses tegutsevad klubid on Matkaklubi, Kokandusklubi, Raamatuklubi, Karjääriklubi ning seksuaalhariduslik klubi „Seks vä?“. Lisaks korraldame ülelinnalisi suursündmusi, kuhu ootame noori aktiivselt kaasa lööma korraldustiimides.

Loe rohkem »

Loovus kasvab Noortepealinnas: Loomehüpe tuleb sel aastal juba kolmandat korda

Tartu, Noortepealinn 2026, kutsub 14–26aastaseid noori kandideerima Loomehüppe projektile, mille eesmärk on toetada noorte loomepotentsiaali ja enesearengut. Kandideerida saavad noored, kes on sisse kirjutatud Tartu linna ja soovivad arendada oma tugevusi ning avastada loomevõimekust läbi suviste projektide. Loomehüpe toetab projekte loodus- ja täppisteaduse, muusika, kunsti, tantsu, etenduskunstide, keele, kirjanduse, tehnoloogia

Loe rohkem »

Tähistame koos Tartu Noorsootöö Keskuse kaheksandat sünnipäeva!

Tartu Noorsootöö Keskus saab 2. mail 2026 kaheksa aastaseks. Tähistame sünnipäeva üheskoos noortega teisipäeval, 5. mail.  Noortekeskustesse tulevad külla asutuse direktor, arendusjuht, projektijuht, haldusjuht, juhiabi ja infospetsialist. Üheskoos sööme torti, mängime mänge ja teeme Kahooti!  Lilles ja Lillekeses 15.00-15.45 Ilmatsalus 16.-16.45 Annes ja Annekeses 17.15-18.00 tule tähista koos meiega!

Loe rohkem »

Tartu töömalev avab täna Tartu Linnamuueumis juubelinäituse!

Täna, 17. aprillil kell 16 avatakse Tartu Linnamuuseumi hoovis Tartu Noorte Töömaleva 30. juubelinäitus, mis toob kokku eri põlvkondade malevlased ning avab noorte tööharjumuste kujunemise loo läbi kolme kümnendi. Tartu Noorte Töömalev on olnud paljudele 13–19-aastastele noortele esimene kokkupuude tööeluga. Kolmekümne aasta jooksul on malevast osa saanud tuhanded Tartu noored,

Loe rohkem »