5 tähtsat asja, mida ma olen õppinud töötades vabatahtlikuna noorsootöös

Lapsena unistasin saada õpetajaks. Ma kujutasin ette, kui armas ja hooliv ma oleksin. Ma ei mõelnud, et mul võiks noortega suhtlemisel tekkida probleeme. Come on, ma olen ise ka noor ja tean kõiki blogijaid, keda nad jälgivad!

Nüüd aga avanes mul võimalus töötada vabatahtlikuna noortega Tartus Anne Noortekeskuses. Ja “Mis toimub?” oli esimesed kaks kuud põhiline fraas mu peas. Muidugi ma olin lummatud võimalusest siin olla. Ma planeerisin tegevusi, mis mulle endale huvi pakuvad: rääkida noortega, inspireerida neid ja muuta maailm paremaks paigaks. Lisaks soovisin osaleda erinevatel üritustel, kohtuda uute inimestega, kokata uusi toite, pühendada rohkem aega oma erinevatele hobidele (nagu näiteks moedisain, stsenaariumite kirjutamine, raamatute lugemine jne).

 

Ja nüüd oleks sobiv mõneks “ootused vs reaalsus” meemiks.

 

Reaalsus on see, et esimesed paar kuud kohandusin keskkonna, inimeste ja kõige tähtsam – uue tööga. Ma ei olnud kunagi varem töötanud noorte valdkonnas. Ma isegi ei mõelnud sellele kunagi. Ja siin ma olin, omandanud bakalaureusekraadi reklaami erialal ja omades toimetajana kaheksa aastat töökogemust, tehes oma esimesi samme noorsootöö valdkonnas. See on üks keeruline, samas kaunis teekond.

Noorsootöötajana olen avastanud, et võin olla ka karmikäeline. Ma proovin olla rõõmsameelne ja lahke, aga meie meeletult aktiivsed noored vajavad ka rangemat daami. Ma mäletan, kuidas esimesed paar kuud noored kutsusid mind “tädi, kellele meeldib rääkida tõsistest asjadest,” sest ma olin neile rääkinud tõsistest globaalsetest probleemidest. Nendega oli raske rääkida sellistel teemadel, sest noored kaotasid kiiresti huvi. Ma muutsin oma suhtumist mitmel korral ning õpin siiani. Aga juba praegu oskan ma välja tuua kõige olulisemad asjad, mida ma oma vabatahtliku aasta jooksul õppinud olen:

Kuulamine ja vaatamine:

Mängud, mida nad mängivad, videod mida nad vaatad, muusika mida nad kuulavad. Õnneks ma juba teadsin enamik nende lemmikmuusikuid ja blogijaid. Samas vahel ma tunnen, et ma olen mõningate asjade jaoks liiga vana. Ja samal ajal naeran nendega koos mõne imeliku TikToki video üle ja tunnen ennast jälle 13aastasena. Isegi, kui ma ei tea midagi või kedagi, siis noored on alati valmis mulle nendest rääkima. Ja see on tõesti hinnaline.

Sa ei saa koguaeg kena olla:

Ja sa ei peakski. On raske olla koguaeg tore tädi, kui töötad aktiivsete noortega. Neil on raske reegleid jälgida. Sul endal on raske vaadata, kuidas nad reegleid rikuvad. Ja see võib olla väsitav mõlemale poolele. Seega noortega suheldes ma proovin alati meenutada, milline olin mina nende vanuselt. See aitab mul mõista nende motivatsiooni ning mitte vihastuda nende peale.

Mõnikord sa ei mõista neid:

Ja nemad ei mõista sind. Ja see on peaaegu jumala okei. Me oleme pärit erinevatest generatsioonidest. See on okei, kui sa ei ole huvitatud samadest asjadest, nagu nemad on. Ja “vise versa” (the other way around). Alguses ma oli väga kurb, et nad ei olnud huvitatud mõningatest ettevõtmistest, mida ma pakkusin neile. Nüüd ma mõistan, et see on täiesti normaalne. Ma olen õppinud sellest palju.

Suhtle noortega, kui neile midagi planeerida:

Noored teavad ise kõige paremini, mis teeb neid õnnelikuks. Seega on hea nendega sel teemal suhelda. Neil on alati häid ideid. Lisaks tunnevad nad ennast vajamineva ja väärtustatuna, kui neilt abi küsida.

Ära alahinda noori ning ära suru maha nende tundeid:

Mu kallid teismelised on tihti pahased väikeste ja mitte nii tähtsate asjade pärast. Aga tähtis on meeles hoida, et need mõttetud ja väikesed asjad on seda vaid minu jaoks. See ei tööta, et öelda neile, et “sa ei mäleta seda 1 tunni/päeva/kuu/aasta pärast. ”Enamusele neist on kõige tähtsam see, mis toimub PRAEGU. Ja praegu on nad pahased. Parem on neid kuulata ning vastata empaatiaga.

Need on viis asja, mida mina olen õppinud. Ma ei suuda oodata, et avastada veel rohkem seda maastikku ning jagada oma kogemusi teistega!

 

Inessa Markaryan

Anne Noortekeskuse Euroopa Solidaarsuskorpuse vabatahtlik

uudised:

“See on maagiline!” – meenutusi Tartu Noortepeost 2026

Ma arvasin, et noortepidu on minu kui õhtujuhi jaoks lihtsalt üks suur esinemine. Et see on lihtsalt üks roll mulle kui teatri armastajale. Aga see oli nii palju rohkemat… Kohe kui mul tekkis võimalus 2026. aasta Noortepeo korraldustiimis olla, ei mõelnud ma hetkekski ja panin ennast kirja. Ja edasi läks

Loe rohkem »

Rahatarkus – igapäevaelus vajalik oskus

Rahatarkus on eluliselt oluline oskus, mis aitab noortel teha teadlikumaid valikuid ja tulla igapäevaelus paremini toime. See ei tähenda pelgalt raha säästmist, vaid ka oskust planeerida, mõelda ette ja teha  otsuseid läbimõeldult. Mida varem saavad noored rahatarkuse põhialustega tutvust teha, seda kindlamad ja iseseisvamad nad tulevikus oma otsustes on. Meie

Loe rohkem »

Paik, kus igaüks leiab oma tempo

Ilmatsalu noorte- ja kogukonnakeskuses on põimunud erilisse sümbioosi nii linna- kui maakeskkond endale omaste eluviisidega.  Ilmatsalu piirkonnas on toimumas suured muutused: peagi alustatakse uute elumajade ehitust, mis toob kaasa uusi inimesi. Kuid on ka inimesi, kes on elanud siin kogu oma elu ja hoiavad elujõus pikki traditsioone.  On ka vahepeal

Loe rohkem »

Talvevaheaeg Tartu Noorsootöö Keskusega 23.-27. veebruaril

Veebruari lõpus on koolinoortel taas aeg puhata ja nagu ikka, anname meie noortele võimaluse veeta vaba aeg sisukalt. Koolivaheaeg saab alguse 20. veebruari õhtul, mil algab väljasõit 12 noorega Narva, kus minnakse külla Narva Mereskautidele ning sekka tuleb ka noori nii Tallinnast kui Sakust. Üheskoos mängitakse erinevaid tutvumis- ja meeskonnamänge,

Loe rohkem »

“Pane ära see telefon käest!”

Talvekuudel muutuvad noortetoas aina tihedamaks päevad, mil noored igavlevad, lauamängudeks tuju ei ole, kuid kodutööde jaoks ka aega pole. Õues on piisavalt külm talveilm ja vabatahtlikult sinna hullama uisapäisa ei minda. Aga mida siis toas teha, kui midagi pole teha? Esmalt tuleb tundide kaupa vaadelda mänguderiiulit, mõtlikult pead kallutada ühelt

Loe rohkem »