Keegi ei saa olla kogukond üksi. Seega keegi ei ole üksi kogukonnas*

Sügis on kohal, lehed muudavad värvi ja õhk on karge, kuid Ilmatsalu noortekeskuses on soe ja aina rohkem elu. Meie tiim unistab, et sellest majast saaks veel avatum ja mitmekülgsem paik, kuhu tunneksid end oodatuna mitte ainult noored, vaid kõik Ilmatsalu ja ümbruskonna elanikud. Meie majas on ka nüüd selline ametikoht nagu kogukonna spetsialist ja kõik noorsootöötajad kannavad kogukonna noorsootöötaja nime. Avan natuke kogukonna mõistet ja vaid ühte põhjust paljudest, miks on kogukonnad ja nende roll oluline.

Mõiste “kogukond” on muutunud väga populaarseks ja seda kasutatakse üpris sageli. Kogukond on igapäevaelu lahutamatu osa ja kuigi seda mõistetakse intuitiivselt, on sellel mitmeid tähenduskihte (Narusson, 2024). Kõik inimkooslused ei ole näiteks kogukonnad – omavalitsus on omavalitsus, pere on pere, meeskond on meeskond (Narusson, 2024). Alison Gilchrist on toonud välja, et kogukonna peamisteks tunnusteks on sotsiaalsed suhted, seotus, ühised tegevused, samuti paiga, kultuuri jagamine ja tugi igapäevastes, kuid elamiseks ja ellujäämiseks vajalikes asjades (Gilchrist, 2019). Miks võiks meile kogukondi vaja olla?

Tänapäeva kiire elu ja erinevad viisid, kuidas oma aega veeta on tekitanud generatsioonide vahele lõhe. Eri vanuses inimesed ei lävi enam igapäevaselt nii nagu nad on seda varasemalt teinud. Tervitatakse üksteist viisakusest trepikojas või vahetatakse korraks pilke ühistranspordis. Generatsioonide vaheliste vastastikuste teadmiste, toetuse ja kogemuste vahetamise potentsiaali ei ole peaaegu üldse kasutatud. Vanasti oli see loomulik, et mitu põlvkonda elas ühe katuse all ja hoolitses üksteise eest. Eestis on oluline neile teemadele rohkem tähelepanu pöörata, sest nii võivad laheneda mitmed näiteks vanurite üksinduse, vaimse ja füüsilise tervisega seotud probleemid meie ühiskonnas. 

Võiks mõelda ka sellele, mida tähendab kui inimene on “üksik”. Kuidas üksildus meid mõjutab? Kuigi kõik inimesed soovivad olla õnnelikud, on üksilduse tunnet nii noortel, alles täiskasvanuks saanutel, keskealistel inimestel kui ka vanemaealiste seas ja see viitab suurele probleemile ühiskonnas (de Jong-Gierveld, Van Tilburg & Dykstra, 2006). Tuleb teha vahet üksilduse kui isiku subjektiivse tunde ja üksinduse kui objektiivse valiku vahel (de Jong-Gierveld, Van Tilburg & Dykstra, 2006). Üksildus on subjektiivne nähtus ehk inimesed võivad olla üksildased oma tuttavate, sõprade keskel ehk ilma, et nad viibiks füüsiliselt üksinda (Perlman & Peplau, 1981). Üksilduse vähendamiseks tuleks soodustada või luua just tugevaid sotsiaalseid sidemeid. Üksilduse tunne ei ole vaid ühes kindlas generatsioonis levinud. Seda võivad kogeda igas vanuses inimesed, olgu nad siis inimeste keskel või üksi. Tänapäeva tempokas ja individualistlikus maailmas tuleks kõigi generatsioonide üksilduse tundele rohkem tähelepanu pöörata.

Seega, astuge julgelt läbi, kasvõi lihtsalt tere ütlema. Võtke sõber ka kaasa, jagage meiega oma mõtteid ja unistusi, et see maja võiks veelgi rohkem särada ja olla koht, kuhu tahaks ikka ja jälle tagasi tulla.

*Kogukonnaveeb. (i.a). Külastatud 19.10.25, https://kogukonnaveeb.ee/

 

Artikkel: Mari Krüüner

Kasutatud kirjandus

de Jong-Gierveld, J., Van Tilburg, T. G. ja Dykstra, P. A. (2006). Loneliness and social isolation. In The Cambridge handbook of personal relationships (pp. 485-500). Cambridge University Press.

Gilchrist, A. (2019). The well-connected community: A networking approach to community development (3rd ed.). Bristol: Policy Press.

Narusson, D. (2024). Kogukonna tähendused. Kirik keset küla: Koguduse ja kogukonna koostöö.

Perlman, D. ja Peplau, L. A. (1981). Toward a social psychology of loneliness. Personal relationships, 3, 31-56.

uudised:

Erasmus+ projekt andis noortele võimaluse luua oma e-spordi sündmus

Veebruari lõpus täitus A. Le Coq Sport spordimaja e-spordi huvilistega, kui toimus mängukultuurile pühendatud festival Game in Tartu 2026. Kahe päeva jooksul külastas sündmust ligi 500 inimest üle Eesti, oma tegevusi tutvustas 20 organisatsiooni ning festivali õnnestumisse panustas enam kui 50 korraldajat ja vabatahtlikku. Game in Tartu 2026 raames oli

Loe rohkem »

Tartu noorte töömalev tähistab 30. juubelit uue visuaalse identiteediga

Sel aastal saab Tartu noorte töömalev 30-aastaseks. See on oluline verstapost, mis näitab, kui järjepidevalt on Tartus panustatud noorte esimestesse töökogemustesse, nende iseseisvuse kujunemisse ja sotsiaalsete oskuste arendamisse. Juubeliaasta puhul on töömalev saanud ka uue visuaalse identiteedi, mis peegeldab erksate värvidega noorte energiat ning seob kokku malevlaste jaoks olulised sümbolid.

Loe rohkem »

Koolivaheaja linnalaager – üks päev, üks koht, palju elamusi!

Iga koolivaheaja jaoks paneme kokku mitmekesise programmi, kuid linnalaagri päev on kogu vaheajast kõige erilisem. Sel päeval tulevad Tartu noored kokku ühte noortekeskusesse. Kui tavapäraselt on avatud kõik viis keskust, siis linnalaagri ajal toimuvad tegevused ainult ühes kohas. See annab noortele võimaluse sattuda ka sellesse paika, kuhu nad igapäevaselt võib-olla

Loe rohkem »

Ilmatsalu noorte väike unistus

Ilmatsalu vanemate vanusegrupi noortel on olnud pikka aega üks väike unistus. Selleks on piljardilaud – nimelt kõikidel vanemate vanusegruppide noortekates on piljardilaud olemas. Ilmatsalus on siiani olnud vaid pinksilaud, mis polnud just kõikide tassike teed. Nii tuligi ühel jaanuarikuu päeval noorsootöötajate vahel jutuks taaskord piljardilaud Ilmatsalu noortekeskusesse. Mul tuli idee

Loe rohkem »

Kehaline aktiivsus noortega ja selle eelised

Kuhu ja kuidas liikuda noortega, kui nad üldse ei taha oma telost välja tulla?Teeme regulaarselt Annekeses liikumispäevi ja pakume ka muudel päevadel liikumisvõimalusi, pannes noori kasvõi korraks virtuaalmaailmast välja astuma. Reedeti on Annekeses liikumispäev. Mõnikord läheme muuseumisse, mõnikord kunsti-näitusele, vahel jalutame niisama linna peal või proovime midagi aktiivsemat. Hiljuti käisime

Loe rohkem »

Tutvu meie vabatahtlik Alessioga

Tere! Mina olen Alessio. Olen noor mees Lõuna-Itaaliast, kes tahab teha ja kogeda võimalikult palju, et ennast arendada ja paremaks saada. Mulle meeldib tegeleda väga erinevate tegevustega – nii vaimsete kui ka praktilistega. Püüan näha kõike kui kogemust, mis võib õige suhtumise korral aidata mul kasvada. Hariduselt on mul bakalaureusekraad

Loe rohkem »

Vajad suveks töökäsi? Tartu Noorte Töömalev otsib tööandjaid

Vajad suveks töökäsi? Tartu Noorte Töömalev otsib tööandjaid  Tartu Noorsootöö Keskus kutsub ettevõtteid, organisatsioone ja eraisikuid andma oma panuse Tartu Noorte Töömaleva 30-nda tegutsemisaasta õnnestumisesse. Malev pakub 13–19-aastastele Tartu noortele võimalust saada oma esimene töö-kogemus turvalises ja toetatud keskkonnas. Tööandjatele on see võimalus panustada kogukonda ja noorte arengusse, pakkudes suveperioodil malevasse pääsenud noortele lihtsamaid hooajatöid. 

Loe rohkem »