Lille majas toimunud talveballi raames toimus noortematele ka ükssarviku disko, nabasime pärast diskot ükssarviku kinni ja esitasime talle paar küsimust.
Greete: “Alustame esimese küsimusega. Kust Te pärit olete?”
Ükssarvik Gert: “Mina, mina olen pärit Tallinnast, külmast kohast, õudsast, kujutlusvõimevabast moelinnast.“
Greete: “On seal palju teiesuguseid?”
Ükssarvik Gert: “Pigem mitte, meil pole isegi lehmi seal, aga kõige suuremad ükssarvikud olid seal suitsukoniga.”
Greete: “Ja millega Te muidu tegelete?”
Ükssarvik Gert: “Muidu olen noorsootöötaja, eks ju. Tegelen siis täiskasvanud noortega rohkem, ehk vanusevahemikus 12 kuni 19. Professionaalselt kiusan neid ja hävitan nende unistusi halvale teele minemisest ja siis loodan, et nad lähevad heale teele. Teeme väga palju bromance, hävitan neid piljardis ja lauajalgpallis ja üritan palju gamingut teha.”
Greete : “Väga hea, aga mis on Teie lemmiktoit?“
Ükssarvik Gert: “Lemmiktoiduks on seljanka, seda saab hästi luristada, kui ma panen oma sarve sinna sisse, siis see tuleb kasuks.“
Greete: “Aga mis vabal ajal teha meeldib?”
Ükssarvik Gert: “Vabal ajal meeldib klõbistada arvutiga, et mul on hästi hea noh näppudega mängida, aga mul on see lisasarv, sellega saab rohkem klõbistada kui teised. Et siis ma olen multifunktsionaalne gamer.“
Greete: “Kas sul on mõni võluvõime ka?”
Ükssarvik Gert: “Hea oskus lugeda inimesi ja ajada nad äärmiselt närvi ning sealt tuleb nende tõeline pale välja, nad avavad tõeliselt, kes nad on.”
Greete: “Ja kaua olete ükssarvik olnud?”
Ükssarvik Gert: “Oi, see ajalugu on pikk, see on alguse saanud tudengiorganisatsioonist, kus olid ükssarvikud ja siis läksin edasi teise organisatsiooni, kus oli ka tugev ükssarviku kultuur, mida ma ka edendasin, mis nüüd sureb välja
muidugi, sest nad kaotasid ükssarviku ja muutuvad üha rohkemaks lihtsalt. Olen mitmest organisatsioonist omaks võtnud selle ükssarvikukultuuri.”
Greete: “Kelleks suurena tahtsite saada, kui olite veel väike ükssarvik?”
Ükssarvik Gert: “Väiksena tahtsin saada rüütliks ja siis oma sarvega lohesid taga ajada, aga nüüd ma tahan endale lihtsalt uut sarve kasvatada ja muutuda saatanaks.“
Greete: “Üks on olemas.”
Greete: “Lõpetuseks küsiksin mõne elutarkuse noortele”
Ükssarvik Gert: “Ära sure kuni sured!”
Greete: “Super, aitäh!”
Noortenõustaja Oksana Knjaz: “Me ei pea keegi üksinda kõigega hakkama saama!”
Igal noorel on oma lugu, küsimused ja väljakutsed. Mõnikord piisab edasiliikumiseks sellest, kui keegi aitab mõtteid selgemaks saada ja võimalikke lahendusi märgata. Tartu Noorsootöö Keskuse noortenõustajad on noortele toeks just sellistes hetkedes, pakkudes võimalust rääkida nii igapäevastest muredest kui ka keerulisematest küsimustest. Tutvume meie Anne majas toimetava noortenõustaja, Oksana Knjaziga.
