Ma olen Jaan-Raul Ojastu, kes hakkas alates esimesest veebruarist pidama Tartu Noorsootöö Keskuse Lille noortekeskuse noorsootöötaja ametit. Samal ajal õpin Tartu Ülikoolis eripedagoogika erialal ja ained on mul isegi kõik tehtud, kevadel on jäänud teha bakalaureuse lõpueksam. Õpingute kõrvalt toimetan ka juhatuse liikmena Eesti Kurtide Noorte Organisatsioonis.
Kuna kõik õppeained on tehtud, siis hakkasin justkui erialaseid töid otsima. Aga töö leidmine osutus keeruliseks mitmel põhjusel. Peamiseks põhjuseks oli minu kurtus, mille tõttu paljud tööandjad suhtuvad minusse teistsuguselt. Väheste teadmistega tööandjad hakkavad teada saades kartma ja tänu sellele tekivad neil nii igasugused küsimused kui ka eelarvamused – kuidas viipekeelsed kurdid saavad töötada, äkki koostöö ei sujuks hästi, kuidas suhelda nendega ja nii edasi.
Kui ma leidsin Töötukassa kodulehelt ühe ameti – noorsootöötaja, mille töökirjeldust ja kriteeriume läbi vaadates, ütles miski minu südames, et ma võiksin kandideerida sellele ametikohale, kuna minu kogemused ja teadmised vastavad antud ametikoha nõuetele. Kuid mõned kõhklused tulid ette varasemalt ühiskonna (sh tööandjate) kahtleva suhtumise tõttu. Mingil hetkel kogusin end ja otsustasin kandideerida TNTK noorsootöötaja ametikohale. Mõni aeg hiljem võttis minuga tööandja ühendust ja kutsus mind töövestlusele, mida ma oodata ei osanud. Läbides seejärel tööintervjuu, tuli mulle selline kiri, mis justkui muutis mu elu. Mind võeti tööle.
TNTK noorsootöötaja kohale kandideerides olid minu ootused sellised, et toetada noorte arenguvõimalusi ja panustada neisse erinevates valdkondades. Minu nägemus on see, et viipekeelsed noored kurdid saaksid kuuljate maailma integreeruda, mida senini pole väga juhtunud. Seetõttu tahan luua keskkonda, mis oleks kurtidele noortele turvaline, et neil ei oleks kuuljate seas piinlikkust või ebamugavust. Lisaks soovin ka laiendada eesti viipekeele ja/või kurtide kultuuriga tutvumise võimalusi ja teha neid kõigile nähtavaks.
Ma usun, et lugejatel tekivad igasugused küsimused, kuidas suhtlen kohalike töötajatega ja noortega, kui nad ise ei valda eesti viipekeelt. Alati leidub mitu viisi suhtlemiseks, näiteks kirja teel või kasvõi (mobiili)rakenduse kaudu, kuuljatel töötajatel on ka võimalus omandada eesti viipekeele baasteadmisi, kiirema koosoleku korral aitab kaugtõlketeenus* sujuvat suhtlust tagada. Samuti olen muidugi valmis vastu võtma väljakutseid, mis võivad ilmuda töö käigus.
Tartu Noorsootöö Keskuse noortekeskused on sellised head kohad, kus noored saavad osaleda töötubades, arendada oskusi, teha omaalgatusi, tutvuda uute noortega jne. Keskused on avatud kõigile noortele, kuid kuna viipekeelsete kurtide kogukond on väike ja kollektivistlik, siis püsib neil skeptilisus selle suhtes, kas neil oleks mugav viibida keskkonnas, kus eesti viipekeelt ei vallata. Ma siiralt loodan, et minu kohalolek ning noortekeskusse kaasatus murravad viipekeelsete noorte ebakindlust noortekeskuses käimise osas.
* kaugtõlketeenus – teenus, mille puhul tõlgitakse videoühenduste kaudu eesti viipekeelne kõne suulisesse eesti keelde ja vastupidi.
Lisainfo:
Jaan-Raul Ojastu
Lille noortekeskuse noorsootöötaja
+372 5306 6855 (ainult SMS võimalus)
