Noore elus tuleb ette olukordi, kus oma mõtete, murede või küsimustega ei pea üksi jääma. Tartu Noorsootöö Keskuses töötab kaks noortenõustajat, kelle poole saavad noored pöörduda siis, kui nad vajavad kedagi, kes kuulaks, aitaks olukorda mõtestada ja koos võimalikke lahendusi leida.
Noortenõustajad on toeks ka noorsootöötajatele ning aitavad märgata ja lahendada olukordi, kus noor võib vajada rohkem tuge. Nii on nõustamine osa laiemast võrgustikust, mille eesmärk on toetada noore heaolu ja toimetulekut.
Tutvume ühe meie noortenõustaja, Kairi Kivastega.
Kes sa oled ja kuidas sa jõudsid noortenõustaja tööni?
Olen hariduselt ämmaemand ja tööalaselt puutusin noortega kokku juba ämmaemanda õpingute ajal, mil käisin koolides seksuaalhariduslikke loenguid tegemas. Hiljem olen noortega tööd teinud juba süstemaatilisemalt – pakkudes noortenõustamise teenust tervishoiuasutuses ning külastades paljusid koole ja noortekeskusi, et tõsta noorte teadlikkust noorte nõustamise teenusest ja seksuaalsest arengust.
Minu jaoks oli ääretult oluline näha, et noor, kes oli mind loengus näinud, tuli hiljem vastuvõtule ja ütles, et olin jätnud talle usaldusliku ja sooja mulje.
Mis sind selle töö juures kõige rohkem kõnetab?
Noorte nõustamise töö juures kõnetab mind enim võimalus toetada noore arengut ja kasvamist selliselt, et noor saaks oma potentsiaali realiseerida. Töös noortega saab panustada sellesse, et meil oleks tulevikus tervemad ja endaga hästi toime tulevad täiskasvanud, kes omakorda toetavad ja kasvatavad tervemaid lapsi. Igas noores on säde, mida on võimalik lõkkele puhuda, ja minu lootus on, et noor õpib seda leeki kasutama valguse ja soojuse allikana ning seda ohjama olukordades, kus tuli võiks muutuda destruktiivseks.
Noortenõustajana loodan pakkuda noorele turvalist keskkonda, kus avaneda ja leida tööriistu, mis aitaksid tal ennast paremini mõista, õppida oma tundeid sõnastama, vajadusel abi küsima ning leida ressursse, kuhu vajadusel edasi pöörduda. Minu ülesanne ei ole kedagi diagnoosida või ravida, vaid pigem kuulata ja suunata. Seda koostöös noore endaga.
Milliste teemadega võib sinu juurde tulla?
Teemade osas ei ole minul mingeid piire ees. Kui noor tunneb, et tal on kasu täiskasvanu vaatest, võib pöörduda mistahes teemaga. Koolimured, kodune olukord, suhted sõpradega, internetikeskkonnas toimuv, meeleolu, teismeeaga seotud muutused, segased tunded jne. Ma ei ole see, kes alati kohe vastust teab, aga luban, et aitan seda vastust leida. Kasutan oma teadmisi ja kontakte, et noor oleks hoitud ja toetatud.
Kas peab olema mingi suur mure, et sinu poole pöörduda?
Igaüks hindab oma mure suurust lähtuvalt varasemast elukogemusest. Sellest tulenevalt on iga mure oluline, olenemata selle „suurusest“. Kui on mõni mõttepundar, mis kipub peas tiirlema, paneb kõhus keerama või ei lase õhtul uinuda – siis ongi vaja see pusa lahti harutada. Koos on seda lihtsam teha.
Mis juhtub siis, kui noor tuleb sinu juurde, kuid oska ise ka täpselt öelda, milles probleem on?
Vahel on nii, et ei oskagi täpselt selgitada, milles asi. Mõni mure meie sees on saanud alguse kauges minevikus, mille kohta mälupilte polegi, aga ometi keha reageerib ja läheb pingesse. See annab meile infot, et siin on mingisugune vana „vigastus“. Teinekord on aga tunne, et lihtsalt ei oska sõnu selliselt seada, et oma tundeid või probleeme kirjeldada. Sellest ei ole midagi. Mina kelleltki midagi vägisi välja ei kanguta ega pahanda. Siin on turvaline ruum olla ning õppida oma keha kuulama ja usaldama.
Kas vestlus jääb vaid meie vahele?
Meie vestlus jääb meie vahele. Vahel võib juhtuda, et vajan ka ise mõne teise spetsialisti nõu, et Sulle paremini toeks olla. Sellisel juhul teavitan Sind sellest.
Mis oli sinu enda nooruses üks mure, millega oleksid tahtnud kellegagi rääkida?
Kui ma olin 10–11-aastane, siis toimus minu elus üksteise järel mitu keerulist sündmust. Suri mu vanaisa, mu vanemad lahutasid ning seejärel suri ka mulle väga kallis vanaonu. See aeg oli emotsionaalselt ääretult raske ning olles tundliku närvikavaga, ei osanud ma oma emotsioonidega hästi toime tulla. Olin nutualdis ka koolis, mis tekitas omakorda probleeme. Oleks olnud tore, kui ma oleksin saanud sellel perioodil professionaalset toetust ja mõistmist.
Milline tegevus aitab sul endal pärast pikka päeva pea selgeks saada?
Minu jaoks on ääretult maandav, kui saan viibida looduses. Eriti meeldib mulle jälgida mööda voolavat Emajõge või meie maamajas õrnalt lainetavat järvepinda ja taamal kõikuvaid männilatvu. Suve jooksul on õnnis, kui saan mitu korda päevas ujumas käia. Eriti toob naeratuse suule ka see, kui sealsamas püherdab meie väike koeranäss ja naudib ennastunustavalt seda, millist naudingut vesi ja muda pakkuda võivad.
Kui sa saaksid anda oma 15-aastasele minale ühe nõuande, mis see oleks?
Oma 15-aastasele minale ütleksin, et usalda oma kõhutunnet. Tihti püüame me ebamugavates olukordades olla kellelegi meele järele või, veelgi hullem, kartes kedagi pahandada või solvata, paneme ennast ebaturvalisse olukorda. „Kõhutunne“ on oluline signaal, mille kaudu saadab keha meile olulise sõnumi – ära ignoreeri seda ja usalda oma keha.
Kus ja millal sind tavaliselt leida võib? Kas sinu juurde võib lihtsalt sisse astuda või tuleks aeg kokku leppida?
Minu tööpäevad kulgevad graafiku alusel. Proovin tööpäevadel olla võimalikult palju noortega koos noortetoas, kuid mul on ka oma kabinet Lille maja II korrusel (kab 27). Panen sinna uksele oma graafiku, et oleks näha, millal ma majas viibin. Kolmapäeviti olen Ilmatsalu Noortekeskuses. Alati võib mulle ka kirjutada kairi.kivaste@tartu.ee või helistada tel 5626 0651. Kuna liigun majas ringi, siis on kindlam, kui saame kohtumise aja enne kokku leppida.
