Juba teist aastat järjest käisime Annekese noortega metsas seenel. Sel korral korjasid seeni nii eesti- kui venekeelsed noored, samuti ukraina ja iraani juurtega noored Tartust. Emotsioone sai kuhjaga, metsaande ka! Metsas käimine kujunes linnanoorte jaoks parajaks seikluseks, kust ei puudunud ka väljakutsed.
Seenelkäik noortega vajab korralikku ettevalmistust, kuna noortel (ja noorte vanematel) peab olema selge, kuhu ja kui kauaks minnakse, mida panna selga-jalga, mida pakkida seljakotti. Väljasõidu sihtkohaks oleme valinud mõlemal korral ühe metsa Vara kandis, kuhu saab maakonnaliini bussiga mugavalt kohale.
Kohale tulles räägime läbi metsas liikumise ja seente korjamise põhimõtted: liigun nii, et ülejäänud grupp oleks nähtav, üksi kuskile ei lähe, korjan vaid teadaolevaid seeni, milles olen kindel, valget värvi seeni üldse ei puutu. Tähtis on ka meeles pidada, et metsa sisenedes tuleb panna kapuuts pähe, muidu võivad putukad ja puugid juustesse ronida. Kohe alguses peab kindlaks tegema, et kõigil noortel on igaks juhuks noorsootöötaja telefoninumber olemas.
Oluline osa metsa külastusel on ka piknik. Istume kõik piknikutekile maha metsa ääres, naudime päikest, puhkame jalgu ja sööme omatehtud võileibu. Vaatame üle korjatud seened, mõned praagime välja või vahetame omavahel: kes korjab vaid kaseriisikaid, saab kõik kaseriisikad endale, kes on korjanud timpnarmikuid, kuid ei julge koju viia, annab need teadjamale seltsilisele üle.
Omaette väljakutseks osutus liikumine läbi metsa, kus mõnikord peab tihnikust läbi pugema ja mõnikord ähvardab nõgeste perekond seeneliste käsi. Õnneks töötas putukate tõrjevahend hästi ja puuke leidsime vaid koera karvalt, mitte enda küljest.
Ajaliselt veetsime metsas umbes kaks tundi ja jõudsime lõpuks ilusti bussile, mis viis meid Tartusse tagasi. Noored olid väsinud, aga väljasõiduga rahul: kes jahtis seeni, saigi seeni, kes tahtis sõbrannadega jalutada, sai põneva jalutuskäigu kogemuse. Missuguseid seeni saime? Haava-, kase- ja pomerantspuravikke, kukeseeni, pilvikuid, kaseriisikaid, timpnarmikuid, kollaseid harikuid… Nägime ka väga palju kärbseseeni, aga need kaunitarid jäid küll metsa.
Julgustame noortega metsa minemist: keskkonnavahetus, uued teadmised, meeskonnatöö, eneseületus ning füüsiline aktiivsus värskes õhus teevad seenelkäigu kuldaväärt kogemuseks nii noortele kui ka noorsootöötajatele.
Autor Julia Barsukova
