Aktiivsed noored koos noorsootöötajatega korraldasid ühe vinge 22 km matka Otepääl. Rännak toimus aprillikuu eelviimase nädala laupäeval ja pühapäeval, 20.-21. aprillil Pühajärve ääres. Nagu eelminegi matk suvel äikesega, oli ka seekordne matk äärmuslikult meeldejääv.
Selle aasta kevadel 20.-21. aprillil toimus Tartu Noorsootöö keskuse korraldatud kolmas matk, mis toimus sedapuhku kauni Pühajärve ääres. Matka idee käisid välja ja planeerisid aktiivsed noored ise. Tegevusest võttis osa 15 noort, kellest 7 olid juba varem noortekeskusega matkamas käinud, ja 3 töötajat, kellele meeldib ka vabal ajal looduses käia. Võib kindlasti öelda, et kokku sai üks meeletult kihvt seltskond.
Koguneti laupäeva hommikul kell 11.00 Lillekeses, et oleks piisavalt aega veel viimased asjad üle kontrollida ja meel põnevaks matkaks valmis seada. Noored lippasid ükshaaval noortekasse ja toredaks üllatuseks ei maganud keegi sisse. Kõik kohal, istuti maha ja tehti väike tutvumisring, sätestati reeglid ja kirjutati nendele ka igaühe poolt eraldi alla. Enne väljumist kontrollisid kõik veel üle, et vajalik oleks olemas ja anti soovi korral Noorsootöö keskuse poolt varustust, näiteks matka- ja magamiskotid.
Kella 12.00-ks jõuti ilusti Tartu-Otepää bussile ja seiklus võis alata! Buss oli täiesti täis, mis tähendas, et paljud pidid seisma, kuid õnneks enamus leidsid endale siiski koha. Kuna toetati ennast igale poole ja kotid piirasid väljapääsu, siis sai peatuste ajal korralikult kätetööd teha, et kotte sülle tõstes reisijad väljuda saaksid. Sõidu ajal sadas lund, mis oli kevade kohta üpris huvitav vaatepilt, samaaegselt õpiti tundma teisi.
12.45 jõudsime Otepääle, tegime väikese poepausi, et näljasemad saaksid enne jalutamist kõhtu täita ja siis jalgsimatk algaski. Hakatuseks tekkisid rühmad kõnnitempo järgi, mõned kihutasid ees ja teised jäid maha, mis kestis matka lõpuni, sest ikka oli kiiremaid ja aeglasemaid. Siiski viisakusest oodati kõiki ikka alati järele – oli sõbralik kokkuhoidmine. Alguses liiguti 2 km Apteekrimäe matkarajal, et ilusti kesklinnast Pühajärve äärde jõuda. Sealt avanes imekaunis vaatepilt järvele, mis tuule tõttu lainetas ja tekitas tunde nagu oleks mere ääres. Lõunal oli kõigil külm, aga nüüd, kui jõuti Pühajärve matkarajale, hakkas päike tugevalt paistma ja tasapisi hakkas isegi palav.
Pühajärve matkarada võis alata! Päeva plaan oli kõndida pool rajast ehk 9 km. Kuna mitmed noored polnud palju matkamas käinud, siis tuli teha pause iga 2 km järel. See-eest aina tõusti kõrgusesse ja sai imetleda järve ilu, sest vaade oli tõesti kaunis ja kõnniti pikalt täpselt järve ääres. Retke keskel tehti lõunapaus, kus kõik sõid seda, mida ise kaasa võtsid. Seekordsed noored olid eriti loomingulised: sushi, hapukurgid, krõpsud ja neid oli veel! Selle pausi ajal lendasid kõikide joped ja kindad siia-sinna ja ründas esimene pimestav päike.
Pärast pausi läksid teed aina künklikumaks, mis lisas kellele vürtsi, kellele higi. Lisaks olid noorsootöötajad andnud ülesande teha erinevatest kohtadest looduses pilte ja tegijad said pärast ka auhinna. Õpiti kindlasti märkama rohkem loodust!
Enne ööbimiskohta jõudmist olime me jõudnud väga kõrgele künkale, kus langeti treppidest üle 100 m – vinge! Nüüd jõuti lõpuks sihtpunkti.
Seati valmis magamiskohad: enamus magasid telkides ja 5 inimest sättisid end hütti. Oli imekaunis lõkkekoht ja eriti meeldejäävaks tegi see vaade, mis järve ääres oli! Kõik tegid kas oma ülesandeid või olid niisama: tehti õhtusööki, raiuti puid, käidi metsas teelehti korjamas (nt nõges ja naat). Istuti kaua järve ääres, kus oli nii hea olla ja lõbutseti niisama. Oldi loomingulised, näiteks ehitati minipaate ja koristati kuuseokstega hütti. Väga vahva oli!
Õhtusöögiks söödi makarone konservlihaga, ,,Kuid kahjuks taaskord oli sool maha jäänud,” naeris Elisabeth, millele kindlasti järgmine reis mõeldakse. Keedeti vett ja tehti teed. Mõned nutikamad olid vorsti ja liha kaasa võtnud, et toredalt grillida. ,,Oleks võinud rohkem toitu kaasa võtta,” tõdes Valter, või ,,Makaronid minu kõhtu ei täitnud,” mõtles Teele, aga ka noorsootöötajad tõdevad, et järgmine kord võiks midagi uut proovida ja ka grill-liha kaasa võtta! Aga ,,Isetehtud tee oli tõesti väga imeliselt hea,” ütles Liisi, mis ka kõigile maitses. Keegi siiski nälgima ei jäänud ja oli äge õhtupoolik looduse keskel.
Öö oli siiski midagi muud, mida keegi oodata ei osanud! Hütt oli täiesti tossu täis, sest ülevalt see välja miskipärast ei läinud – tõesti hapnikupuudus, kuid õnneks madalal magades jäid kõik terveks, kuid suitsulõhn jäi kõigile külge! Öö oli väga külm ja läks 4 miinuskraadini. Enamustel oli väga külm olnud, mis oli natukene ekstreemne, sest mitmel noorel olid +10 ja 0 kraadi magamiskotid. Õnneks elati öö üle ja saadi rahulikult teekonda jätkata.
Pärast 6.00 varahommikust äratuskõndi ja -jooksu ei viitsinud enamus edasi magada ning hakati keetma putru. Kõhud täis, matkaplats koristatud, asjad pakitud ja viimased järve imetlemised tehtud, hakati edasi sammuma. Taaskord oli ees ootamas 11 km teeretk, kuid vedas, sest päev oli päikeseline ja soe. Kõnniti mitmeid kilomeetreid tee ääres, tehti palju pilte ja imetleti taaskord kauneid vaateid. Siis läks matkaseltskond kaheks: pikem ja lühem rada pausikohani. Need, kes pikema tee valisid said nautida kõrgelt järve vaateid ning kohtumispaigas said kõik vett katsuda ja mõnusalt batoonikesi, pähkleid ja kuivatatud banaane näksida ning vett juua!
Jagati pildistamise ja linnuhäälte otsijatele auhinnad ja jätkati viimaseid kilomeetreid lõpusirgeni. Oli küll näha, et mõned olid väsinud, kuid oli ka neid, kellel energia oli kahekordistunud. Jalad olid juba ära harjunud ning viimased otsad ei olnudki nii keerulised – jõutigi lõppu! Jagati tunnistused, käidi veel poes, mindi bussile ja sõideti tagasi Tartusse. Sellega oli seekordne seiklus lõppenud! 😉
Oma mälestusi jagavad veel noorsootöötaja Liisi, Elisabeth ja noored matkajad Teele ja Valter:
Mis meeldis? Meeldis: esindatud olid kõikide noortekeskuste noored, hea matkaraja ja ööbimiskoha valik – kaunis kohas, mägine teekond oli tore, üldiselt ilus ilm, tore seltskond, ilus vaade, roheline loodus, super teepikkus ja tempo, täiuslik arv noori ja noorsootöötajaid, matkasime kõrgel.
Mis olid väiksemad pahupooled? Pahupooled: palju pause, magada oli külm, polnud soola (maitsetu), matk oli lühike (kuid selle seltskonnaga super), koostööd oleks võinud rohkem olla (matkal oli ka neid, kes nii väga ei tahtnud matkata), kõht jäi natuke tühjaks, õhukesed matkakotid, ,,suitsuahjus,, olek.
Kuhu võiks noortega järgmisena matkale minna?
Veekogu peal võiks midagi teha, noored laseks ideed valla, äkki Taevaskotta, kuskile Narva poole, kaugemale Eesti nurkadesse (näiteks saartele).
Kas oli meeldejääv matk? Oli? Jah!
Artikli kirjutas Tartu Noorsootöö Keskuse noor Teele Põder
