Sügis ja uni

Artikli autor Mari Krüüner

Sügisel, kui päevad lühenevad ja ilm muutub jahedamaks, võivad paljud inimesed tunda meeleolu langust ja energia vähenemist. Just sel ajal muutub uni ja vaimse tervise toetamine eriti oluliseks. Uni on üks olulisemaid tegureid, mis mõjutab tugevalt meie füüsilist tervist, enesetunnet ning kognitiivse funktsioneerimise taset ja emotsionaalset heaolu. Veedame magades ligikaudu kolmandiku oma elust. Uni on inimestele vajalik ellujäämiseks. Und on hakatud aga täpsemalt uurima alles eelmisel sajandil. Ebapiisav uni võib põhjustada stressi, ärevust ja rahulolematust. Kas parem uni teeb meid õnnelikumaks?

Teadlased on uurinud une kvaliteedi ja kestvuse mõju noorte emotsioonidele. Uuringu autorid jõudsid järeldusele, et une kestvuse kaitsmine võib vähemalt teismelistel aidata kaasa positiivsete emotsioonide kogemisele. Une kvaliteedi tõstmine võib vähendada meeleoluhäirete tõenäosust. Seega peaks just õnnelikkuse ja positiivsete emotsioonide kogemise tõenäosuse tõstmiseks teismeline saama piisavalt kaua magada.

Une kvaliteedile mõjub ka inimese sisemine tasakaal. Näiteks rahulolu iseendaga ehk empaatia enda vastu aitab tunda tänulikkust kõige olemasoleva eest ja positiivselt suhtuda end ümritsevasse. Sel moel on võimalik enne magama jäämist keskenduda erinevatele positiivsetele aspektidele ning vähendada negatiivseid mõtteid, mis tõstavad ärevustaset ning võivad mõjutada une kvaliteeti.

Uni jääb ka edaspidi üheks olulisimaks teguriks, mis meid risti ja põiki mõjutab. Parem uni on tihedalt seotud õnneliku eluga, kuna võimaldab kogeda rohkem positiivseid emotsioone ja läbi selle vähendada stressi taset. Positiivsed emotsioonid ja rahulolu aga omakorda võivad und parandada. Hea uni aitab tasakaalustada sügisest meeleolulangust, parandada enesetunnet ning aidata tunda end õnnelikumana.

Allikad, mida saab igaüks ise edasi uurida:
Semenchuck, B. N., Onchulenko, S., Strachan, S. M. (2022). Self-compassion and sleep quality: Examining the mediating role of taking a proactive health focus and cognitive emotional regulation strategies. Journal of Health Psychology, 27 (10), 2435-2445
Shen, L., van Schie, J., Ditchburn, G., Brook, L., ja Bei, B. (2018). Positive and Negative Emotions: Differential Associations with Sleep Duration and Quality in Adolescents. Journal of Youth and Adolescence, 47, 2584–2595. https://doi-org.ezproxy.utlib.ut.ee/10.1007/s10964-018-0899-1
Shepard, J. W., Buysse, D. J., Chesson, A. L., Dement, W. C., Goldberg, R., Guilleminault, C., … & White, D. P. (2005). History of the development of sleep medicine in the United States. Journal of Clinical Sleep Medicine, 1(01), 61-82.
Wood, A. M., Joseph, S., Lloyd, J., Atkins, S. (2009). Gratitude influences sleep through the mechanism of pre-sleep cognitions. Journal of Psychosomatic Research, 66 (1), 43-48

uudised:

Talvevaheaeg Tartu Noorsootöö Keskusega 23.-27. veebruaril

Veebruari lõpus on koolinoortel taas aeg puhata ja nagu ikka, anname meie noortele võimaluse veeta vaba aeg sisukalt. Koolivaheaeg saab alguse 20. veebruari õhtul, mil algab väljasõit 12 noorega Narva, kus minnakse külla Narva Mereskautidele ning sekka tuleb ka noori nii Tallinnast kui Sakust. Üheskoos mängitakse erinevaid tutvumis- ja meeskonnamänge,

Loe rohkem »

“Pane ära see telefon käest!”

Talvekuudel muutuvad noortetoas aina tihedamaks päevad, mil noored igavlevad, lauamängudeks tuju ei ole, kuid kodutööde jaoks ka aega pole. Õues on piisavalt külm talveilm ja vabatahtlikult sinna hullama uisapäisa ei minda. Aga mida siis toas teha, kui midagi pole teha? Esmalt tuleb tundide kaupa vaadelda mänguderiiulit, mõtlikult pead kallutada ühelt

Loe rohkem »

Mobiilne noorsootöö – kohal seal, kus noored on

On hiline pärastlõuna. Kaubanduskeskuse ees seisab kamp noori. Osa scrollib telefonis, teised ajavad niisama juttu. Nende juurde astuvad kaks täiskasvanut, kes ei küsi, miks noored siin on, ega kamanda neid laiali. Nad ei küsi kohe midagi tähtsat, vaid ütlevad lihtsalt: „Tsau, kuidas läheb? Kas te soovite meiega natuke juttu rääkida?

Loe rohkem »