Võõrkeel või mitte ehk tegevused projekti „Tagurpidi kaasamine ühiskonda“ raames

Jaanika Palm

Kas teadsite, et eesti viipekeel on tunnustatud Eesti Vabariigi keeleseaduses alates 1. märtsist 2007? Keeleseaduse (2019) § 5 esimeses lõikes seisab: „Iga muu keel peale eesti keele ja eesti viipekeele on võõrkeel“.

Sellest lähtuvalt ja arvestades ka seda, et Tartu Noorsootöö Keskuse eesmärk on maksimaalne ligipääsetavus kõikidele noortele, siis projekti „Tagurpidi kaasamine ühiskonda“ elluviimise käigus soovime laiemale ringkonnale (noored, seeläbi ka lapsevanemad; noortega töötavad inimesed) tutvustada teise ametliku tunnustatud riigikeelena kasutusel olevat eesti viipekeelt ja laiemalt selles keeles suhtlevate inimeste kogukonda. Alaeesmärgiks oli ühiskonna sallivuse suurendamine eri kogukondade vahel läbi teadlikkuse tõstmise viipekeelsete kogukonnast. Projekt toimub koostöös Eesti Viipekeele Seltsiga (EVS) ning rahastab Haridus- ja Teadusministeerium projektikonkursi Noorte Heaks 2021 raames.

Projektile eelnes arutelu nii noorte, noorsootöötajate kui ka EVSiga ning leidsime, et seni on eesti viipekeele õpe, või laiemalt viipekeelsete inimeste kultuuri tutvustamine, kesine. Samuti ei ole toimunud noorte integreerumist (kuuljad ja viipekeelsed). Tartu Noorsootöö Keskus on selle nimel tegutsenud juba mõnda aega ja soovime olla eeskujuks ka teistele asutustele/koolidele.

Esimese asjana toimub avalikkuse teavitamine läbi koolide õpilaste, kes osalevad eesti viipekeele õppel või infotundides koolide kaudu. Näiteks toimuvad kuni novembrini igal esmaspäeva hommikul ja vahest ka teistel päevadel Ilmatsalu Põhikoolis infotunnid eesti viipekeele ja kultuuri kohta. Jaan Poska Gümnaasiumis toimub lausa eesti viipekeele kursus.
Koolitajateks eesti viipekeelt emakeelena kasutavad inimesed. Seetõttu on meil abiks ka viipekeele tõlgid, seda ainult alguses ja esimeste tundide jooksul. Edasine õpe käib ainult eesti viipekeeles. Nende koolide noorte kaudu liigub teadmine eesti viipekeele kohta edasi ka laiemasse ringkonda – sõbrad, vanemad, tuttavad.

Et noortel oleks noortekeskustes turvaline keskkond, siis koolitame ka noorsootöötajaid elementaarse eesti viipekeele oskuse saavutamiseks, et suhtlus noorega ei jääks keele oskamatuse taha. Igal teisipäeval kogunevad noorsootöötajad tundi, et omandada teadmisi ja oskusi eesti viipekeele maastikul.
Kuna Lille noortekeskuses töötab ka viipekeelne noorsootöötaja, siis toimub noortekeskuses ka pidev viipekeele õpe läbi tegevuste ja läbi sotsiaalmeedia. Näitena saab juba tuua varasemad tegevused Autovabaduse puiesteel.

Koostöö EVS, noortekeskuste ja koolidega saab olema pidev ja jätkusuutlik. Sellega teadvustame avalikkusele eesti viipekeelse kogukonna olemasolu ja tegemisi.
Projektiga kasvab noortes, aga ka noortega töötavate spetsialistide hulgas, empaatiavõime, tolerantsus. Projekti mõju on plaanitud kestev ehk ei lõpe mitte projekti lõppemisega.

Küsimused projekti kohta:
Jaanika Palm
Ilmatsalu Noortekeskuse juhataja ja projekti koordinaator
jaanika.palm@raad.tartu.ee
+372 58 803 271

uudised:

Kas digikeskkonnad ühendavad või muudavad meid üksildasemaks?

Kas oled kunagi kogenud seda, et oled päev läbi sõpradega Snapchatis, Instagramis või Discordis suhelnud, aga õhtul tunned end ikkagi üksildaselt? See võib tunduda kummaline, kuidas saab üksildust tunda siis, kui oleme peaaegu kogu aeg teistega ühenduses? Üksildus on teema, millest räägitakse üha rohkem. Maailma Terviseorganisatsiooni hinnangul kogeb üksildust umbes

Loe rohkem »

Laste ja noortega filosofeerimine

Paljud 21. sajandi oskused on tihedalt seotud mõtlemisoskusega. Nende hulka kuuluvad näiteks loov ja kriitiline mõtlemine, aga ka koostöine ja hooliv mõtteviis. Neid oskusi saab arendada ka noorsootöös laste ja noortega filosofeerimise kaudu. Filosofeerimine loob rohkem ruumi arutlemiseks ja aitab osalejatel saada osavamaks oma arvamuse sõnastamisel, teiste kuulamisel, otsuste ja

Loe rohkem »

Tartu Noorte Töömaleva juubelisuve avab rongkäik ja malevalaulude õhtu

Tartus antakse täna, 15. juunil avapauk Tartu Noorte Töömaleva 30. suvele, mis toob tänavu kokku 238 noort. Juubeliaasta avasündmus algab kell 16.30 Anne noortekeskuse hoovis ning liigub rongkäiguga Raekoja platsile, kus malevasuve algust tähistatakse pidulikult linnapea Urmas Klaasi kõne ja malevavande andmisega. Avapaugule järgneb kell 19 maleva laulude õhtu Tartu

Loe rohkem »

Ukraina noored Tartus: nädal, mis jättis jälje

Juuni alguses, 8.–14. juunini, oli Tartu Noorsootöö Keskusel erakordne au ja rõõm võõrustada noori Ukrainast – noori, kelle elu on sõda täielikult pea peale pööranud. Laager sai teoks tänu Tartu linna rahalisele toetusele ning Tartu Noorsootöö Keskus võttis programmi korraldamise südamega ette. Nädal algas loovalt – stencibility töötoas said noored

Loe rohkem »

Rõõmust ja noorusest pulbitsev lastekaitsepäev!

Selle-aastase lastekaitsepäeva tunnuslauseks oli küsimus: „Noor räägib – kas Sina kuulad?“ Vajadus olla nähtud, kuuldud ja päriselt kuulatud tuli selgelt esile juba esimesel ettevalmistaval kohtumisel, kus noored vabatahtlikud said jagada, milliseid teemasid nad laste ja noorte igapäevaelus oluliseks peavad. Pea eranditult tõid kõik osalejad esile tänapäeva kiire elutempo – kodu,

Loe rohkem »

Suvel liigub Tartus ringi mobiilne noortekeskus

Tartu Noorsootöö Keskus käivitab 1. juunist kuni 1. septembrini pilootprojekti raames MoNo bussi ehk ratastel noortekeskuse, mis viib noorsootöö noorteni nende igapäevastesse kogunemiskohtadesse. Tegemist on spetsiaalselt kohandatud matkaautoga, mille eesmärk on pakkuda noortele turvalist ja toetavat keskkonda piirkondades, kus noorsootöö teenused seni puuduvad või kuhu noored igapäevaselt ei jõua. MoNo

Loe rohkem »

Tartu Noorsootöö Keskuse noorsootöötajad õppereisil Portugalis

19.–26. aprillini osalesid Tartu Noorsootöö Keskuse noorsootöötajad Erasmus+ programmi raames õppereisil Portugalis, Lissabonis, et tutvuda sealsete tänavanoorsootöö meetodite, mitteformaalse õppe ning NEET-olukorras noorte toetamise võimalustega. Õpiränded annavad noorsootöötajatele võimaluse astuda hetkeks välja oma tavapärasest töökeskkonnast, tutvuda erinevate praktikatega ning tuua saadud teadmised ja toimivad lahendused tagasi oma kogukonda (Pavlakias ja

Loe rohkem »