Noorsootöötaja Julia Barsukova: oma elupuu kasvatamine tuleb kasuks
Tahan teiega jagada ühte meetodit, mis on põnev ja kasulik ning sobib nii noortele kui ka noorsootöötajatele eneserefleksiooniläbiviimiseks. Õppisin seda rahvusvahelisel koolitusel “Mindful Bridges”, mis toimus 07.-13.09. Portugalis ja tundus väga väärt meetod avastamaks iseennast. Meetodi autoriks on narratiivteraapia spetsialist ja kogukonnapraktik Austraalia Dulwich Keskusest David Denborough, kes kirjeldas seda oma raamatus “Retelling the Stories of Our Lives: Everyday Narrative Therapy to Draw Inspiration and Transform Experience” elupuu nime all (“The Tree of Life”). Meetod sai täiendatud Zimbabwe psühholoogi ja narratiivterapeuti Ncazelo Ncube-Mlilo poolt ning seda populariseeris jutuvestjast blogija Nathan B. Weller. Elupuu meetodit kasutatakse toetamaks inimesi, kes on kogenud traumeeriva olukorra (sõda, lähedaste kaotus, vägivald, kiusamine jne), et soodustada inimese toimetulekut traumajärgsete negatiivsete mõjudega ning oma tausta, oskuste ja tugevate külgede väärtustamist. Alguseks meil on vaja paberilehte – nii suurt kui võimalik, et kõik mõtted mahuksid ära, ja kirjutusvahendit. Tegelikult piisab pastakast või harilikust, aga kes soovib enda jaoks asja ilusamaks ja näitlikumaks teha, võib valida värvilisi vildikaid, pliiatseid või rasvakriite. Kuidas siis elupuu meetod välja näeb? Aja poolest arvestame vähemalt poole tunniga, võimalusel võib pühendada ka rohkem –siis saavad osalejad paremini keskenduda. Taustaks võib panna meditatiivset muusikat või looduse hääli. Nüüd hakkame oma elupuud joonistama. Meie elupuul on tugevad kaugele ulatuvad juured, mis jäävad pinna alla; paks võimas tüvi; pikad oksad, mis siirduvad ülesse ja eri suundadesse; suured lopsakad lehed okstel; ilusad õied ja mahlakad viljad okste otsas ning kompostikast või -hunnik puu all, natuke eemal. Alustame juurtest. Nagu iga elus puu toitub oma juurtest, mis ulatuvad kaugele pinnase sisse, nii ka meie isiksuse juured viivad meid kaugele lapsepõlve ja suguvõsa lugudesse. Siin me paneme kirja, kust me pärit oleme, mis kultuur ja keel toitis meid lapsepõlves, mis lood, uskumused või asjaolud on meid vorminud, mis tegevused / raamatud / kohad lapsepõlvest on avaldanud mõju meie edasisele elule. Jõuame maa alt pinna peale. Siia jääb meie igapäeva rutiin, käesolev töö (kui oled seda ise valinud oma soovi järgi) või korduvad tegevused, mida teeme igapäevaselt vabast tahtest, et luua oma elule rütmi ja struktuuri. Nüüd täidame tüve osa ja paneme sinna kirja meie isikuomadused, väärtused, rikastavad kogemused ja oskused,…
