Blogi

Talvekuudel muutuvad noortetoas aina tihedamaks päevad, mil noored igavlevad, lauamängudeks tuju ei ole, kuid kodutööde jaoks ka aega pole. Õues on piisavalt külm talveilm ja vabatahtlikult sinna hullama uisapäisa ei minda.Aga mida siis toas teha, kui midagi pole teha?Esmalt tuleb tundide kaupa vaadelda mänguderiiulit, mõtlikult pead kallutada ühelt küljelt teisele, vähemalt kolme mängu sellelt riiulilt puudutada ja siis edasi seista. Kui nüüd tuleb julgusepoisike põue, siis kõval häälel võib küsida, kas keegi soovib midagi mängida. Paraku jagus meie tuppa ainult üks julgusepoisike ning keegi midagi ei vastanud. Nüüd on võimalus, et hoopis noorsootöötaja võtab härjalt sarvist ja tuleb sinuga mängima.Mida…

On hiline pärastlõuna. Kaubanduskeskuse ees seisab kamp noori. Osa scrollib telefonis, teised ajavad niisama juttu. Nende juurde astuvad kaks täiskasvanut, kes ei küsi, miks noored siin on, ega kamanda neid laiali. Nad ei küsi kohe midagi tähtsat, vaid ütlevad lihtsalt: „Tsau, kuidas läheb? Kas te soovite meiega natuke juttu rääkida? “ Just nii algab tihti mobiilne noorsootöö ehk MoNo.Mobiilne noorsootöö tähendab noortega kohtumist nende enda keskkonnas – tänaval, pargis, rulapargis, bussipeatuses või ka internetis. See on noorsootöö vorm, mis liigub koos noortega ja kohandub nende elu rütmi ja vajadustega. Mobiilne noorsootöötaja ei oota, et noor tuleks tema juurde – tema…

Lille noortekeskuse juhataja ja mobiilse noorsootöö koordinaator Riin on enda sõnul pärit klassikalisest taustast – Jõgevalt pärit maalaps, kellele töö ei ole võõras. Juba lapsena ta teadis, et tema kutsumus ja  kirg on seotud laste ja noortega – unistades toona õpetajaametist. Peale gümnaasiumi suunduski ta Tallinna Pedagoogika ülikooli, kus õppis geoökoloogiat ja merebioloogia eriala, sellele juurde ka pedagoogikat. Naine jõudiski unistatud kohale: kooli õpetajaks, kuid jäi sinna pidama vaid aastaks, sest tundis, et see pole siiski tema õige kutsumus. Elu viis ta hoopis Alam-Pedjale, kus temast sai Keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regiooni keskkonnahariduse spetsialist. Seal lõi ta koostöös Jõgeva Kaitseliidu malevaga ka näiteks…

2026. aastal tähistab Tartu noorte töömalev oma 30. tegutsemisaastat. Juubeliaasta puhul avatakse 17. aprillil 2026 koostöös Tartu Linnamuuseumiga juubelinäitus, mis jutustab Tartu töömaleva loo läbi inimeste, mälestuste ja esemete. Näituse loomisesse on oodatud panustama endised malevlased, rühmajuhid, koordinaatorid ning kõik, kellel on olnud seos Tartu noorte töömalevaga. Näituse eesmärk on talletada ja esile tuua maleva roll noorte eludes ning Tartu linna ajaloos laiemalt.   Malev on rohkem kui suvine töökoht Tartu noorte töömalev ei ole olnud pelgalt võimalus suvel töötada. Paljude jaoks on see olnud esimene töökoht ja palk, koht, kus on tekkinud olulised sõprussuhted ning omandatud oskused ja kogemused,…

Anne noortekeskuse juhataja maarja enumäe meenutab projektikohtumist lätti, leidmaks uusi projektipartnereid. Eelmise aasta oktoobrikuus pakkisime asjad ning sõitsime nädalaks Lätti, Riiga, et osaleda Erasmus+ projektis “DigiBridge – Digital innovations for youth work”. Tegemist oli noorsootöötajate õpirändega, mille peamine eesmärk oli kokku viia inimesi erinevatest riikidest, arendada koos projektiideid ning tugevdada koostööd eri organisatsioonide vahel. Nädal möödus koos inspireerivate inimestega, õppides rohkem projektimaailma kohta. Läti organisatsiooni Association of Educational Games and Methods eestvedamisel toimusid iga päev erinevad töötoad ja tegevused ning nädala jooksul arendasime projektide ideid nullist kuni reaalse meeskonna ja kirja pandud ideedeni. Muuhulgas olid kohal inimesed Eestist, Lätist, Leedust,…

Augustis Tartu Noorsootöö Keskuses kogunenud aktiivsed noored on viimastel kuudel läbi viinud “Ideepuhuri” projekti “Kus on PÕLVIKUD???”. Projekti fookuses oli kaasnoorte vaimse tervise alaste teadmiste arendamine mängulisel viisil. Selle tarbeks lõi projektimeeskond põgenemiskohvri, mis oli üheagselt nii mäng kui ka õppevõimalus. Projektimeeskonna esimesel kohtumisel sai leitud südamelähedane teema kaasnoorte vaimse tervise näol. Varsti sündisgi põgenemiskohvri idee. Peale koolitust Safecrackeri põgenemistoas liitus meeskonnaga veel aktiivseid ja inspireeritud noori ning ühiselt sai välja mõeldud ja kokku pandud kaasaskantav mäng, millega hakati külastama nii koole kui ka noortekeskusi. “Noored tundusid olevat huvitatud, lõpuks oli läbiviimine ka juba natural,” kommenteerisid mänge Tamme gümnaasiumis ja…

Tahan teiega jagada ühte meetodit, mis on põnev ja kasulik ning sobib nii noortele kui ka noorsootöötajatele eneserefleksiooni läbiviimiseks. Õppisin seda rahvusvahelisel koolitusel “Mindful Bridges”, mis toimus 07.–13.09. Portugalis ja tundus väga väärt meetod avastamaks iseennast. Meetodi autoriks on narratiivteraapia spetsialist ja kogukonnapraktik Austraalia Dulwich Keskusest David Denborough, kes kirjeldas seda oma raamatus “Retelling the Stories of Our Lives: Everyday Narrative Therapy to Draw Inspiration and Transform Experience” elupuu nime all (“The Tree of Life”). Meetod sai täiendatud Zimbabwe psühholoogi ja narratiivterapeuti Ncazelo Ncube-Mlilo poolt ning seda populariseeris jutuvestjast blogija Nathan B. Weller. Elupuu meetodit kasutatakse toetamaks inimesi, kes on…