Blogi

Eesti keele õppimisest räägitakse sageli täiskasvanute vaatenurgast, kuid palju harvem küsitakse noortelt endilt, mis neid tegelikult keelt õppima motiveerib ja mis seda teekonda ponnistab. Vestlesin nelja Tartus elava noorega vanuses 14–17 aastat, kelle emakeel ei ole eesti keel. Kuigi nende keeleoskus on erinev, joonistus nende vastustest välja mitmeid ühiseid mõtteid.Kõige tugevamaks motivatsiooniallikaks peavad noored praktilist vajadust. Eesti keele oskus aitab igapäevaelus hakkama saada ehk suhelda teiste inimestega, õppida, leida tulevikus tööd ning avab rohkem võimalusi. Üks noor sõnas, et ta õpib eesti keelt, sest soovib tulevikus Eestis töötada. Teine tõi välja, et tahab Eestis elada ning seetõttu peab keeleoskust väga…

Lillekese noortekeskuses oleme me alati toetanud noorte soovi ja huvi mängida fantaasiamaailma mänge füüsilises keskkonnas. Esimesel tegutsemisaastal oli meil väga populaarne tegevus kohviku mängimine - kohvikul oli oma menüü, söögikorrad ja kelnerid. Terve üks noortekeskuse tuba oli üks suur-suur söögikoht. Selle aasta üks suuri noorte lemmikuid on olnud apokalüpsise mängimine. Neil on omad baasid, reeglid ja hierarhia mängusiseselt. Kõrvalt vaatajana võib jääda mulje, et nad sihitult jooksevad mööda tuba ringi ning kukuvad pikali, kuid tegelikult peidab selle kaose taga end pikalt läbi mõeldud ja kokkulepitud fantaasimäng. Miks noortele meeldib mängida maailma, mida nad pole kogenud? Lihtne vastus oleks, et nad tahavad. Kuid see…

Suur suvi on täies hoos. Soojakraadid kerivad tõusvas joones ja üha rohkem aega saab veeta rannas laineid taga ajades. Suvi on hea aeg, et tõmmata aeg päriselt maha, jalad seinale visata ja võta mitu mõnusat ja aeglast hingetõmmet. Igapäevaelus ja ühiskonnas, kus suur rõhk on pandud produktiivsusele ja kiirustamisele, kipub puhkamise olulisus meeles minema. Aga puhkamine on täisväärtuslikus elus sama oluline nagu jalgpalli maailmameistrivõistlustel korralik jalgpall.Kuid üks huvitav asi võib ilmneda suviti puhkamise juures. Kuigi kooli-või töörattas ruttamine võib olla üsna kurnav, on see sageli ka üsna rutiinne. Inimloomusele mõjub rutiin ja ettearvatav päevarütm turvaliselt. Kui saab ette teada, mida…

SALTO-YOUTH.net on tõeline aarete laegas. Kes ei ole veel kokku puutunud - see on lihtsalt seletades üle-euroopaline võrgustik noorsootöö toetamiseks ja arendamiseks, mis pakub noorsootöötajatele ja noorteliidritele mitteformaalseid õppematerjale ning korraldab koolitusi ja kontaktide loomise tegevusi Euroopa Komisjoni koolitusstrateegia osana.  Leidsin SALTO koolituste kalendrist koolituse "Creative Self - Art Practices for Youth Empowerment” (“Loov mina - kunstipraktikad noorte jõustamiseks”) ja tundsin kohe, et ma lihtsalt pean sinna saama. Saingi. Koolitus toimus 20.-29. mail Norras, maalilises Balestrandis, kus asub üks tuntumatest Euroopa kunstiresidentse. Peale minu võttis koolitusest osa veel 18 loovat hinge Madalmaadest, Iirimaalt, Itaaliast, Portugalist, Tšehhist, Bulgaariast, Rumeeniast, Leedust, Ukrainast Gruusiast, Serbiast…

Kas oled kunagi kogenud seda, et oled päev läbi sõpradega Snapchatis, Instagramis või Discordis suhelnud, aga õhtul tunned end ikkagi üksildaselt? See võib tunduda kummaline, kuidas saab üksildust tunda siis, kui oleme peaaegu kogu aeg teistega ühenduses?Üksildus on teema, millest räägitakse üha rohkem. Maailma Terviseorganisatsiooni hinnangul kogeb üksildust umbes iga kuues inimene ning enim kogevad seda noored (WHO, 2025). Samas ei tähenda üksildus lihtsalt sõprade puudumist, vaid see on tunne, mis tekib siis, kui meie suhted ei vasta sellele, mida me vajame või ootame (Alberti, 2019). Nii võib juhtuda, et meil on küll palju sõpru, kuid tunneme end siiski üksildasena.…

Paljud 21. sajandi oskused on tihedalt seotud mõtlemisoskusega. Nende hulka kuuluvad näiteks loov ja kriitiline mõtlemine, aga ka koostöine ja hooliv mõtteviis. Neid oskusi saab arendada ka noorsootöös laste ja noortega filosofeerimise kaudu.Filosofeerimine loob rohkem ruumi arutlemiseks ja aitab osalejatel saada osavamaks oma arvamuse sõnastamisel, teiste kuulamisel, otsuste ja valikute tegemisel ning probleemide lahendamisel. Selle praktilise tegevuse kaudu saab arendada argumenteerimis- ja analüüsioskust, kriitilist mõtlemist ning suhtluskultuuri.See on tegevus, kus ei ole vaja kasutada mõistet filosoofia ega käsitleda filosoofilisi teooriaid. Pigem on tähtis luua ruum küsimustele, järele- ja edasimõtlemisele, seoste loomisele ning kahtlemisele. Selline vestlus aitab harjutada põhjendamist, järeldamist, võrdlemist,…

Tartus antakse täna, 15. juunil avapauk Tartu Noorte Töömaleva 30. suvele, mis toob tänavu kokku 238 noort. Juubeliaasta avasündmus algab kell 16.30 Anne noortekeskuse hoovis ning liigub rongkäiguga Raekoja platsile, kus malevasuve algust tähistatakse pidulikult linnapea Urmas Klaasi kõne ja malevavande andmisega. Avapaugule järgneb kell 19 maleva laulude õhtu Tartu Linnamuuseumi hoovis.„Selle aasta malevasuve avamine on erilisem kui kunagi varem. Tähistame 30 aasta täitumist, mis annab võimaluse vaadata tagasi Tartu Noorte Töömaleva loole ning samal ajal loob malevalaulude õhtu ainulaadse hetke, kus saavad kokku eri põlvkonnad, et ühiselt aega veeta, meenutada ning kogemusi vahetada,“ ütles Tartu Noorsootöö Keskuse direktor Margit…

Juuni alguses, 8.–14. juunini, oli Tartu Noorsootöö Keskusel erakordne au ja rõõm võõrustada noori Ukrainast - noori, kelle elu on sõda täielikult pea peale pööranud. Laager sai teoks tänu Tartu linna rahalisele toetusele ning Tartu Noorsootöö Keskus võttis programmi korraldamise südamega ette. Nädal algas loovalt - stencibility töötoas said noored katsetada, kuidas värvide ja šabloonidega mustreid luua. Hea sissejuhatus nädalale, kus käed ja silmad olid pidevas tegevuses.Setumaal said noored aimu sellest, kuidas eestlased vanasti elasid – nad maitsesid ehtsat eesti toitu ja tunnetasid vana kultuuri soojust. Piusa koobastes tutvuti Eesti looduse ja geoloogiaga ning iga noor sai kaasa meisterdada omaenda…

Selle-aastase lastekaitsepäeva tunnuslauseks oli küsimus: „Noor räägib – kas Sina kuulad?“ Vajadus olla nähtud, kuuldud ja päriselt kuulatud tuli selgelt esile juba esimesel ettevalmistaval kohtumisel, kus noored vabatahtlikud said jagada, milliseid teemasid nad laste ja noorte igapäevaelus oluliseks peavad. Pea eranditult tõid kõik osalejad esile tänapäeva kiire elutempo – kodu, kool, sõbrad, suhted ja infomaailm keerlevad üha kiiremas rütmis. Selle kõige keskel tunnevad noored aga sageli, et ei ole kedagi, kes neile päriselt tähelepanu pööraks ja nende jaoks aega võtaks. Seda eriti olukorras, kus kõrged ootused väljastpoolt ning vaimse tervisega seotud mured muudavad kontakti loomise veelgi keerulisemaks. Sellest lähtudes kujunes…