Ühiskonnas on laialt levinud eksiarvamus, et magustoit on ebatervislik ja tegemist on korraliku suhkrupommiga.
Magustoidu all peetakse tavaliselt silmas töödeldud toorainetest, suhkrust ja rasvast läbiimbunud tooteid, mida poest valmiskujul ostetakse. Sellisel juhul ei saa tarbija kontrollida, mida ja kui palju magustoidu sisse läheb ning kuidas seda tehakse. Vähem on harjumust magustoitu kodus ise valmistada. Samas on palju kindlam süüa toitu, mille oled ise algusest lõpuni valmistanud ja mille koostisosadest oled teadlik.
Paljud poes müüdavatest magusatest toodetest sisaldavad kiiresti imenduvaid süsivesikuid, mis on suures koguses organismile koormavad. Sellised süsivesikud annavad küll kiiresti energiat, kuid sama kiiresti tekib ka uuesti söögiisu, energiatase langeb ning tekib väsimus. Seevastu sisaldavad näiteks puuviljad ja täisteratooted aeglaselt imenduvaid süsivesikuid, mis tekitavad pikemalt kestva täiskõhutunde ja annavad ka kauemaks energiat, mis omakorda mõjutab positiivselt vaimse tervise tööd.
Magusat ostes, süües ja/või tehes võiks mõelda ka tekkiva energia peale ning kuhu see rakendada. Väga tihti süüakse magus ära ja muid tegevusi ei järgnegi, nii ei oska ka noored suure energiakogusega midagi teha ja kulutavad seda sihitult. Pärast söömist, olgu see siis soolase või magusa söömine, on hea õue minna, et seal ennast välja elada ja laekunud energiast maksimum võtta. Tuppa tulles on neil veel täiskõhutunne, kuid üle pulbitsevat energiat mitte.
Oma töös noortega oleme püüdnud leida tervislikumad alternatiivid tavapärastele poes müüdavatele maiustustele ja muuta kokandusklubis tehtavad toidud tervislikumaks. Kokandusklubis oleme lähtunud kokkuleppest teha pigem vähem, et kõik saaksid magusa laksu kätte, kui et teha palju ja tekitada oht suhkrukülluse tekkimiseks.
Siinkohal toome välja mõned ideed ja näpunäited, mida oleme magustoitude tegemisel rakendanud ja mis on meie noorte puhul hästi toiminud:
- kaerahelveste kasutamine küpsiste valmistamisel;
- täisteratoodete kasutamine;
- puuviljade kasutamine retseptides, näiteks puuviljasalati või avokaadovahu valmistamisel;
- marjade ja puuviljade kasutamine vahepalana, asendamaks küpsiseid vm maiustusi;
- üleminek siirupilt ja mahlalt veele, vajadusel saab veele lisada ka (külmutatud) marju või tsitruselisi.
Jagame veel mõningaid lihtsamaid soovitusi, mida katsetada, et muuta noorte maiustamine tervislikumaks:
- otsida toiduainete puhul tervislikumaid alternatiive, nt nisujahu asemel kasutada kaerajahu, valge suhkru asemel rafineerimata suhkrut jm;
- valmistaigna ostmise asemel teha taigen kodus, et olla teadlik, mida see sisaldab;
- kasutada küpsetamisel värsket, kaunistada näiteks puuviljadega või teha tavalise koogi asemel porgandikooki;
- valmistada meelepärastest puuviljadest smuutisid, mis annavad värskust ja tekitavad täiskõhutunde;
- kasutada vahepalana seemneid, pähkleid, külmutatud marju või puuvilju;
- asendada näiteks tee joomisel suhkur meega;
- otsida internetist abi, et leida tervislikum ja meelepärasem retsept.
Ükski magustoit ei ole ebatervislik seni, kuni pööratakse tähelepanu tarbitava toidu kogusele. Samas on oluline jälgida ka toiduaine sisaldust ning võimalusel magustoit ise valmistada. Sellisel juhul saad ise jälgida, mis toitaineid sa oma kehale annad. Mida tervislikumad on tarbitavad toiduained, seda rõõmsamad ning erksamad on keha ja meel.
Lõpetuseks jagame küpsiste retsepti, mis võitis meie noorte südamed: http://maitsevhea.blogspot.com/2011/02/kupsised-kaerahelveste-ja-sokolaadiga.html
Angela Dulinets, Liis Küpar
TNTK noorsootöötajad
