19.–26. aprillini osalesid Tartu Noorsootöö Keskuse noorsootöötajad Erasmus+ programmi raames õppereisil Portugalis, Lissabonis, et tutvuda sealsete tänavanoorsootöö meetodite, mitteformaalse õppe ning NEET-olukorras noorte toetamise võimalustega.
Õpiränded annavad noorsootöötajatele võimaluse astuda hetkeks välja oma tavapärasest töökeskkonnast, tutvuda erinevate praktikatega ning tuua saadud teadmised ja toimivad lahendused tagasi oma kogukonda (Pavlakias ja Comas, 2025). Taolised kogemused aitavad tõsta töömotivatsiooni ja tugevdada meeskonnatunnet, kuid samal ajal pakuvad ka võimalust arendada professionaalseid oskusi ning luua Eesti noortele paremini toetav keskkond. Pavlakiase ja Comase uuring (2025) rõhutab, et muutused ja vaheldus aitavad organisatsioonidel areneda eelkõige siis, kui neid käsitletakse loomuliku professionaalse õppimise osana, mitte üksiku kogemusena. Seetõttu on ka Tartu Noorsootöö Keskus järjepidevalt pakkunud töötajatele erinevaid õpirände võimalusi.
Portugali õppereisi hindasid osalejad väga väärtuslikuks, sest see avas tänavatöö olemust mitmekülgselt. Keskenduti aktuaalsetele probleemidele, nagu esmatasandi baasvajaduste tagamine, seksuaaltervise toetamine, toiduabi ning noorte tööotsingute toetamine. Õppereisi jooksul külastati Lissaboni noortekeskusi ja kogukonnaprojekte ning saadi ülevaade Portugali noortepoliitikast ja noortevaldkonna rahastusmudelitest. Erilise tähelepanu all oli tänavanoorsootöö, mida Eestis tuntakse peamiselt mobiilse noorsootöö nime all.
Õppereisi partnerorganisatsiooniks oli CAI – Conversas Associação Internacional, keda esindas Helder Luiz Santos. Partner oli kokku pannud sisuka ja praktilise programmi, mis andis võimaluse tutvuda kogukonnapõhiste ja mitteformaalse õppe meetoditega ning kogeda vahetult, kuidas toimub tänavanoorsootöö Lissaboni tänavatel ja kogukondades.
Inspiratsiooni pakkuv DiVERGE Sneakers programm
Üheks meeldejäävaimaks kogemuseks kujunes tutvumine DiVERGE Sneakers programmiga Imagine, mis on loodud noorte täiskasvanute sotsiaalse kaasatuse ja tööalase konkurentsivõime parandamiseks. Programmi kaasatakse NEET-noori, et pakkuda neile võimalust kujundada endale helgem ja tähenduslikum tulevik ning suurendada enesekindlust ja tegutsemistahet.
Programmi alguses läbivad noored intensiivse koolituse, mille käigus arendatakse sotsiaalseid, kommunikatsiooni-, turundus-, ettevõtlus- ja eneseväljendusoskusi ning toetatakse eneseteadlikkuse kasvu. Seejärel alustatakse disainimise ja loomisega. Igal osalejal on võimalus jutustada oma isiklik lugu disaini kaudu, luues omanäolised tossud ning käivitades DiVERGE’i toel oma mikroettevõtte.
Noori toetab professionaalne meeskond ja ettevõte, kes toodavad kvaliteetsetest materjalidest jalanõud, korraldavad fotosessioone ning tegelevad turunduse ja müügiga. Noorte loodud kollektsioonid jutustavad nende isiklikke lugusid. Müügist saadud tulu annab osalejatele lisaks tasule ka reaalse ettevõtluskogemuse ning võimaluse rakendada õpitud oskusi päriselus. Kogu programmi vältel toetab noori järjepidev mentorlus, mis aitab suurendada enesekindlust ja vähendada sotsiaalset tõrjutust.
Eriti kõnetas programmijuhi mõte, et paljud noored, kes programmi jõuavad, peavad end esialgu väga võimekaks ja teadmisterohkeks ning usuvad sageli, et saavad kõigega hakkama. Samas puuduvad neil oskused ebaõnnestumistega toime tulla. Programmi ühe olulise eesmärgina toodi välja realistlikuma enesetaju kujundamine ning oskuste arendamine, mis aitavad raskuste, tagasilöökide ja ebaeduga paremini toime tulla.
Kuidas on Portugalis vähendatud NEET-noorte osakaalu?
Portugal on ajalooliselt olnud madala haridustasemega riik, kuna diktaator Salazar ei pööranud haridusele erilist tähelepanu. Pärast 1974. aasta Nelgi revolutsiooni ja diktatuuri lõppu hakkas olukord aga kiiresti muutuma. Seetõttu on Portugal pidanud pikka aega tegelema suure koolist väljalangemise määra ja kõrge NEET-noorte osakaaluga.
Praeguseks on Portugalis erinevate süsteemsete meetmete abil suudetud vähendada NEET-noorte osakaalu ligikaudu kuue protsendini, samas kui Eestis oli see Statistikaameti andmetel 2024. aastal 11%. Selles osas on Eestil Portugalilt nii mõndagi õppida.
Õppereisil tutvuti ka Fundação Calouste Gulbenkiani tegevusega. Tegemist on ühe Portugali tuntuma heategevusfondiga, mis toetab haridust, kultuuri, teadust ja sotsiaalprojekte.
Fond on loonud mitmeid programme noorte toetamiseks, sealhulgas Gulbenkian Empregari algatuse, mille eesmärk on aidata noortel jõuda tööturule läbi loomingulisust toetavate koolituste, mentorluse, praktilise töökogemuse ja oskuste arendamise.
Kuigi Portugal on teinud märkimisväärset tööd NEET-noorte osakaalu vähendamisel, tõid sealsed partnerid esile ka olulise väljakutse – sageli on habrast sihtrühma toetamas sama habras süsteem. Paljud projektid on lühiajalised ning noortevaldkond vajab riiklikul tasandil jätkusuutlikku ja terviklikku lähenemist. Noorte toetamine ei saa põhineda üksnes projektipõhistel lahendustel, vaid vajab pikaajalist strateegilist tuge.
Tutvumine Portugali tänavanoorsootööga
Erilise mulje jättis külastus Lissaboni äärelinna sotsiaaleluasemete piirkonda, kus tegutses aktiivne noortekeskus R_deRUA ning tänavatöö sihtrühm hõlmas noori kuni 35. eluaastani. Piirkonnas toimisid omavahel tihedalt seotud teenused: supiköök, riiete jagamise punkt, lastehoiuteenus koolilastele, noortekeskus ja tänavanoorsootöö.
Portugalis elab umbes 13% elanikkonnast ülerahvastatud eluruumides (EU-SILC hinnang, 2023) ning probleem on ajas süvenenud (OECD, 2026). Antud piirkonnas oli ülerahvastatus märgatavalt kõrgem. Võrdluseks – Eestis jääb see Eurostati andmetel ligikaudu 5–7% juurde. Kohalik kogukond vajab igapäevast tuge ning abi on üles ehitatud tervikliku süsteemina.
Samas põhinevad paljud suuremad algatused projektirahastusel: kui rahastus lõpeb, lõpeb sageli ka tegevus. See omakorda ei loo kogukonnas usaldust süsteemi vastu. Tänavatöötajad on aga igapäevaselt kohal, nähtavad ja kontaktis kogukonnaga, et luua usalduslikke suhteid ning pakkuda tuge järjepidevalt. Kohalikud inimesed on põlvkondade jooksul kogenud eelarvamusi ja pettumusi ning seetõttu ei teki usaldus kiiresti. Seda positiivsem oli kogeda, et kõik inimesed, kellega kokku puututi, olid väga sõbralikud ning mitmed õppereisil osalenud tõdesid hiljem, et olid lasknud eelarvamustel end mõjutada.
Silma jäi, kui oluline on teenuste omavaheline seotus, järjepidevus ning ennetus- ja toetustöö. Eesmärk on aidata noortel väljuda põlvkondade pikkusest keerulisest keskkonnast ja mustritest, mis neid tagasi hoiavad või probleemidesse suunavad.
Tänavatöö kogemus Portugalis pani mõistma, kui palju on Eestis põhjust tänulik olla. Kui Eestis seisame silmitsi peamiselt noorte vaimse tervise probleemidega, siis Portugalis lisanduvad neile sageli ka ulatuslikud baasvajaduste puudujäägid. See kogemus andis tugeva meeldetuletuse, kui oluline on väärtustada olemasolevat ning samal ajal jätkata arengut toetava ja ennetava süsteemi suunas.
Külastati ka Óbidose linnas tegutsevat MyMachine projekti.
Projekt ühendab eri vanuses ja erinevate oskustega õppijaid, et muuta laste ideed päriselt töötavateks lahendusteks. Kõik algab algklasside õpilaste „unistuste masinatest“, mille põhjal loovad kõrgkoolide tudengid professionaalsemad kontseptsioonid ja mudelid. Seejärel ehitavad kutse- ja tehnikakoolide õpilased ideedest töötavad prototüübid.
Oluline osa protsessist on koostöö – prototüüpide loomises osalevad nii idee autorid ehk lapsed kui ka kõrgkooli tudengid, kes aitasid kontseptsiooni välja töötada. Projekt arendab loovust, praktilisi oskusi ja enesekindlust ning näitab, kuidas koostöös võib ühest ideest sündida päriselt toimiv lahendus.
Mida meie keskkonda üle tuua?
Õppereis andis Tartu Noorsootöö Keskuse noorsootöötajatele mitmeid ideid, mida soovitakse tulevikus rakendada ka Eestis. Näiteks nähti võimalust kohandada DiVERGE Sneakers programmi põhimõtteid Eesti konteksti, kaasates kohalikke ettevõtjaid ja kogukondi.
Kõige olulisem õppetund oli arusaam, et noorte toetamisel toimib kõige paremini terviklik lähenemine – kui noore kõrval on olemas turvaline keskkond, kogukondlik tugi ning võimalus enesearenguks ja eneseväljenduseks. Portugalis toetatakse NEET-olukorras noori sageli loominguliste tegevuste kaudu ning see on andnud püsivaid tulemusi.
Õppereis andis osalejatele väärtusliku võimaluse näha, kuidas erinevad riigid toetavad noori kogukonnapõhiselt ja süsteemselt. Rahvusvahelised kogemused aitavad mõista, et noorte toetamisel ei ole üht universaalset lahendust, kuid teiste riikide praktikad võivad pakkuda inspiratsiooni ja uusi ideid ka Eesti noorsootöösse. Just sellised õpiränded aitavad tuua igapäevasesse töösse värskeid vaatenurki, julgust katsetada uusi meetodeid ning luua noortele veelgi turvalisemaid ja toetavamaid võimalusi.
Riin Juurma, Lille noortekeskuse juhataja/mobiilse noorsootöö koordinaator
Kasutatud allikad
A PROFILE OF HOUSING INEQUALITY – PORTUGAL, EU-SILC 2025; https://www.housing2030.org/files/2025/05/2025-05-Portugal.pdf?
NH24: NEET-NOORTE OSATÄHTSUS 15-26-AASTASTE HULGAS, Statistikaamet 2024; https://andmed.stat.ee/et/stat/Lepetatud_tabelid__Eri-valdkonnad.%20Arhiiv__Noorteseire/NH24/table/tableViewLayout2
OECD (2026), OECD Economic Surveys: Portugal 2026, OECD Publishing, Paris, https://doi.org/10.1787/025b3445-en.’
Pavlakis, M., & Comas, R. (2025). Integrating Erasmus+ Mobility into the Design and Evaluation of Professional Development Programs for Academic Staff. Academia, 0(42), 40-65. Doi:https://doi.org/10.26220/aca.5395
