Lille Noortekeskuse vabatahtlik Klaudijus selgitab, miks ta Eestisse otsustas tulla

Eesti keelse tõlke leiad altpoolt.

In english:

When I graduated from vocational school I didn’t know if I  should go to university and what field I should study, I couldn’t find a job at the time, but I later got an offer to volunteer at my city’s cultural center. After a while, someone said that I could try volunteering in another country, but I didn’t trust myself very much, and maybe I was shy too, I havent been at any country at that time. After that, I tried various jobs, not only for myself but also to contribute to the family budget, even if I didn’t like most of the jobs I had.

When I lost a very close person, as you can already understand, it affected me quite a bit, I didn’t even know what to do with myself or was it worth the test. I started visiting the cultural center again, they didn’t have much activity at the time, so for a month I was volunteering at local kindergarten, and I very liked there (I love little kids, I hope one day I have atleast one myself). 

When the quarantine started, I went to village in another city where my aunt lives, and after a while I started to feel a little better. In the middle of the summer I decided to look for a foreign organization looking for volunteers from other countries. Since adolescence I had better communication with younger people. I was more interested in activities of culture or youth center’s or something with nature, animals, because since childhood I spent most summers, sometimes winters, at my granny’s village, so I love and adore nature very much. 

I was introverted for a long part of my life, leaving my hometown I couldn’t find people who I could really call friends, not just people I knew. After living for so long, I found it difficult to get in touch with people, I started avoiding my peers, my mother started calling me a “naminukas”, which practically means the spirit of the house, but I finally realized that I can’t live like this because it’s not life but just existence. Reading books, watching documentaries is not the same as understanding it from your own experience. I wanted more meaning from what I do, I am not a material personality, I am more inclined to help others than myself if I can, however sometimes it can be difficult for me to understand others, and sometimes it happens that I find it difficult to accept compliments and I try to criticize myself. 

I think I am a diplomatic personality, I don’t want someone to be hurt, I am looking for compromises. I like things related to culture, history, volunteering was and still is a good opportunity (or even like rehabilitation, which at some point may be better than visits to a psychologist, and I say that from my own experience) for me to find myself and feel useful for someone, although sometimes my introvertism still shows up, and I start to hide my feelings and close myself off, so I hope such things will happen less in the future.

 

In estonian:

Kui ma lõpetasin kutsekooli ei teadnud ma, kas ma peaksin minema ülikooli ning mida ma täpsemalt peaksin õppima. Ma ei leidnud ka tööd sellel ajal, kuid natukene aega hiljem sain pakkumise vabatahtlikuna enda linna kultuuriosakonda. Mõni aeg hiljem pakkus minu üks tuttav, et ma võiksin proovida vabatahtliku tööd mõnes teises riigis, kuid sel hetkel olin ma natuke häbelik ning kartsin pisut, sest ma pole varasemalt reisinud. Peale seda proovisin ma erinevaid tööotsi, mitte ainult enda jaoks, vaid et aidata ka oma perekonda, isegi kui mulle ei meeldinud mitmed tööd mida ma tegin. 

Kui ma kaotasin väga lähedase inimese, siis see mõjutas mind päris tugevalt ning ma ei teadnud mida edasi teha oma tulevikuga. Mõnda aega hiljem hakkasin uuesti külastama oma linna kultuuriosakonda, kuid neil polnud kahjuks palju tegevust mulle anda, seega ma hakkasin vabatahtlikuks ka kohalikus lasteaias. Lasteaias mulle väga meeldis töötada, sest ma armastan lapsi ning loodan, et ka üks päev on mul endal lapsed. 

Kui koroona sai alguse, kolisin teise linna oma tädi juurde ning seal olles paranes mu enesetunne. Suvel otsustasin ma uurida vabatahtliku töö võimalusi välismaal. Noorukieast alates oli mul hea kontakt noortega. Ma olin huvitatud erinevatest noortekeskustest ning nende tegemistest, loodusest või loomadest, sest oma lapsepõlves veetsin ma enamus aega vanaema juures väikeses külas, nii et alates sellest ajast ma armastan loodust. 

Ma olen olnud introvert enamus aega oma elust ning lahkudes oma kodulinnas ei saanud ma kutsuda sealseid inimesi oma sõpradeks. Pikalt elades seal külas oli mul järjest raskem suhelda inimestega ning ma hakkasin vältima kõiki. Mu ema hakkas mind kutsuma “naminukas”, mis tähendab põhimõtteliselt majahinge. Lõpuks ma mõistsin, et ma ei saa enam elada nii edasi, sest see pole enam elu vaid lihtsalt eksisteerimine. Raamatute lugemine ning dokumentaalide vaatamine ei ole sama, kui ise elu kogemine. Ma tahtsin rohkem mõtet asjadele, mida ma teen. Ma ei ole materiaalne inimene vaid mulle meeldib teisi aidata. Vahel on mul küll raske teisi mõista ning raske võtta vastu komplimente ja tuleb ette ka seda, et ma kritiseerin ennast. 

Inimesena ma olen selline, kes hoolib teise inimese emotsionaalsest seisundist. Ma ei soovi näha teisi haiget saamas ning soovin alati leida igas asjas kompromissi. Mind huvitab  kultuur, ajalugu ning vabatahtlik töö. Vabatahtlik töö minu jaoks on hea võimalus ennast leida ning olla kasulik teiste jaoks. Vahel siiski introvert minus ärkab ellu ning ma soovin oma tundeid varjata ning sulgeda ennast, kuid loodan, et tulevikus juhtub seda üha vähem.

 

Klaudijus Daugela

Tartu Noorsootöö Keskuse Euroopa Solidaarsuskorpuse vabatahtlik

uudised:

Tartu töömalev avab täna Tartu Linnamuueumis juubelinäituse!

Täna, 17. aprillil kell 16 avatakse Tartu Linnamuuseumi hoovis Tartu Noorte Töömaleva 30. juubelinäitus, mis toob kokku eri põlvkondade malevlased ning avab noorte tööharjumuste kujunemise loo läbi kolme kümnendi. Tartu Noorte Töömalev on olnud paljudele 13–19-aastastele noortele esimene kokkupuude tööeluga. Kolmekümne aasta jooksul on malevast osa saanud tuhanded Tartu noored,

Loe rohkem »

Mitmekesisus, võrdsus ja kaasatus — meie Saksamaa õpirändest

Mitmekesisus, võrdsus ja kaasatus noortega töötamisel  tähendab turvalise ja toetava keskkonna loomist, kus erinevustega mitte ainult ei arvestata, vaid neid ka tõeliselt hinnatakse ja julgustatakse. See tähendab kõigile noortele võrdset ligipääsu, aktiivset osalemist ja kuuluvustunde tagamist. Selline lähenemine ulatub kaugemale, kui pelgalt erinevustega arvestamine päritolu, soo, võimete või orientatsiooni osas ning on suunatud takistuste kõrvaldamisele, väiksemate ja vähemusgruppide võimaluste laiendamisele ja nende täielikule kaasamisele kõigis tegevustes. Just kaasatus

Loe rohkem »

Silmaringile: uni kui supervõime

Kevade algusega, olgugi et linnulaulu ja tärkava looduse saatel, saabub ka periood, mis on nii paljudele noortele kui ka täiskasvanutele stressirohke ning tihe aeg. Olgu tegu koolilõpetamiste, erinevate projektide lõppfaaside või hoopis suveootusest tuleneva kärsitusega. Sellisel ajal on oluline hoida oma tervist ja rutiine, millest üks olulisemaid on tervisliku unerutiini

Loe rohkem »

Rahvusvaheliselt ühendatud! Nädal Lätis- lõbus, huvitav, meeldejääv!

Kaheksal Tartu Noorsootöö Keskuse noorel oli vinge võimalus võtta osa Lätis toimuvast noortevahetusest „Toolbox for Tomorrow,” mille eesmärk oli tegeleda digitaalsete tööriistade, keskkonna arendamise, disaini ja lugude jutustamisega. Noortevahetusest võtsid osa üle 40-ne noore Eestist, Lätist, Türgist, Itaaliast ja Ungarist. 7. märtsil asusime ühes noortega Tartu rongijaamast teele Valmiera poole,

Loe rohkem »

Erasmus+ projekt andis noortele võimaluse luua oma e-spordi sündmus

Veebruari lõpus täitus A. Le Coq Sport spordimaja e-spordi huvilistega, kui toimus mängukultuurile pühendatud festival Game in Tartu 2026. Kahe päeva jooksul külastas sündmust ligi 500 inimest üle Eesti, oma tegevusi tutvustas 20 organisatsiooni ning festivali õnnestumisse panustas enam kui 50 korraldajat ja vabatahtlikku. Game in Tartu 2026 raames oli

Loe rohkem »

Tartu noorte töömalev tähistab 30. juubelit uue visuaalse identiteediga

Sel aastal saab Tartu noorte töömalev 30-aastaseks. See on oluline verstapost, mis näitab, kui järjepidevalt on Tartus panustatud noorte esimestesse töökogemustesse, nende iseseisvuse kujunemisse ja sotsiaalsete oskuste arendamisse. Juubeliaasta puhul on töömalev saanud ka uue visuaalse identiteedi, mis peegeldab erksate värvidega noorte energiat ning seob kokku malevlaste jaoks olulised sümbolid.

Loe rohkem »

Koolivaheaja linnalaager – üks päev, üks koht, palju elamusi!

Iga koolivaheaja jaoks paneme kokku mitmekesise programmi, kuid linnalaagri päev on kogu vaheajast kõige erilisem. Sel päeval tulevad Tartu noored kokku ühte noortekeskusesse. Kui tavapäraselt on avatud kõik viis keskust, siis linnalaagri ajal toimuvad tegevused ainult ühes kohas. See annab noortele võimaluse sattuda ka sellesse paika, kuhu nad igapäevaselt võib-olla

Loe rohkem »