Intervjuu meie välispraktikandi Beyzaga

Meie organisatsiooni on välispraktikale tulnud noor Türgi tudeng Beyza. Viisime temaga läbi väikese intervjuu, et temaga lähemalt tuttavaks saada. Intervjuus saad ka rohkem aimu, kuidas näevad noored mujalt riikidest noorsootöö olukorda nii meil kui nende endi riigis.

Head lugemist! 

[dt_gap height=”10″ /]

[dt_divider style=”thin” /]

Palun tutvusta meile ennast mõne lausega. 

Minu nimi on Beyza Göl. Olen pärit Türgist ja olen 23-aastane. Õpin İzmiris Ege ülikoolis rahvusvahelisi suhteid.

[dt_gap height=”10″ /]

Miks Sa otsustasid Eestisse tulla?

Tulin õppima Tartu Ülikooli Erasmus+ programmi kaudu vahetusüliõpilasena. Valisin Eesti, sest tahtsin kogeda Euroopa põhjaosa. Tahtsin õppida tundma teistsugust kliimat, kultuuri ja eluviisi.

[dt_gap height=”10″ /]

Mis on Sind Eestis olemise jooksul kõige rohkem üllatanud?

Kindlasti ilm ja eestlaste võime sellega kohaneda.

[dt_gap height=”10″ /]

Mis Sulle noorsootöö juures meeldib?

Minu arvates üks parimaid viise uue kultuuri tundma õppimiseks on tutvuda selle piirkonna noortega. Seetõttu ka soovisin ma oma praktikat teha Tartu Noorsootöö Keskuses. Mul on hea meel olnud kogeda kuidas noorsootöö Eestis toimib ja kuidas suhtutakse noortesse. Samuti võimalust vestelda tulevaste põlvedega.

[dt_gap height=”10″ /]

Kas saaksid meile rääkida kuidas näeb välja noorsootöö Türgis? Millised on suurimad erinevused võrreldes Eestiga?

Noorsootöö Türgis erineb kardinaalselt Eestiga. Türgis ei ole üle kogu riigi standardiseeritud ja kvalifitseeritud noortekeskusi ei lastele ega noortele. Noorte- ja Spordiministeerium on küll alustanud ülikoolide juurde noortekeskuste rajamist, aga kõigepealt vajaksime neid keskusi 10-18 aastastele noortele. Selles vanuses noortel pole kohti (peale tänavate ja mängukohtade), kus pärast kooli või puhkuse ajal aega veeta. Ülikoolides on olemas põhilised asjad nagu muusikatuba, kunstiruumid ja välitegevused, samuti ka telkimis-, matkamis- või spordivõimalused. Kuid need ei ole üle kogu riigi standardiseeritud. Eestis on loodud ressursiliselt palju rohkem võimalusi kui Türgis. Kahjuks peavad noortekeskused ka toimima valitsuse poliitika vaadete järgi ning pole enda tegevustevalikus vabad. Näiteks ei ole võimalik pidada Pride rongkäike ega ka töötada LGBT+ teadlikkuse nimel, sest noortekeskused töötavad Noorte- ja Spordiministeeriumi alluvuses.

[dt_gap height=”10″ /]

Millised on praegu Türgi noorte suurimad väljakutsed?

Türgi on olnud majanduskriisis viimased 4-5 aastat. See on mõjutanud suurt osa noort elanikkonda nii psühholoogiliselt kui ka sotsiaalselt. Nad on oma tuleviku suhtes lootusetud, neil on raskusi või ka võimatu endale lubada elementaarseid sotsiaalseid tegevusi, nagu käimine kontsertidel, teatris või riigist väljas reisimine. Sotsiaalmeedias on eriti märgata, et suur osa noortest arvavad, et ka pärast mitmeid aastaid koolis ja ülikoolis käimist, nad siiski endale korralikku ja hästi tasustatud tööd ei leia. 

[dt_gap height=”10″ /]

Kui kauaks Sa Eestisse jääd ja kas sa tahaksid tagasi tulla?

Minu Erasmus+ programmi kestus on viis kuud ja ma naasen kodumaale juuli alguses. Enda päris püsiva elukohana ma Eesti kasuks siiski ilmselt kliima tõttu ei otsustaks.

[dt_gap height=”10″ /]

Mis plaanid Sul suveks on?

Suvel on mul suvekool ja siis tuleb pikk puhkus. 😊

[dt_gap height=”10″ /]
Nüüd oled ka Sina saanud Beyzaga tuttavaks. Loodame, et oli huvitav lugemine ning ehk andis ka mõningast mõtteainet. 

[dt_gap height=”10″ /]

[dt_divider style=”thin” /]

[dt_gap height=”10″ /]

[dt_gap height=”10″ /]

[wpforms id=”19022″ title=”true” description=”true”]

uudised:

Kas digikeskkonnad ühendavad või muudavad meid üksildasemaks?

Kas oled kunagi kogenud seda, et oled päev läbi sõpradega Snapchatis, Instagramis või Discordis suhelnud, aga õhtul tunned end ikkagi üksildaselt? See võib tunduda kummaline, kuidas saab üksildust tunda siis, kui oleme peaaegu kogu aeg teistega ühenduses? Üksildus on teema, millest räägitakse üha rohkem. Maailma Terviseorganisatsiooni hinnangul kogeb üksildust umbes

Loe rohkem »

Laste ja noortega filosofeerimine

Paljud 21. sajandi oskused on tihedalt seotud mõtlemisoskusega. Nende hulka kuuluvad näiteks loov ja kriitiline mõtlemine, aga ka koostöine ja hooliv mõtteviis. Neid oskusi saab arendada ka noorsootöös laste ja noortega filosofeerimise kaudu. Filosofeerimine loob rohkem ruumi arutlemiseks ja aitab osalejatel saada osavamaks oma arvamuse sõnastamisel, teiste kuulamisel, otsuste ja

Loe rohkem »

Tartu Noorte Töömaleva juubelisuve avab rongkäik ja malevalaulude õhtu

Tartus antakse täna, 15. juunil avapauk Tartu Noorte Töömaleva 30. suvele, mis toob tänavu kokku 238 noort. Juubeliaasta avasündmus algab kell 16.30 Anne noortekeskuse hoovis ning liigub rongkäiguga Raekoja platsile, kus malevasuve algust tähistatakse pidulikult linnapea Urmas Klaasi kõne ja malevavande andmisega. Avapaugule järgneb kell 19 maleva laulude õhtu Tartu

Loe rohkem »

Ukraina noored Tartus: nädal, mis jättis jälje

Juuni alguses, 8.–14. juunini, oli Tartu Noorsootöö Keskusel erakordne au ja rõõm võõrustada noori Ukrainast – noori, kelle elu on sõda täielikult pea peale pööranud. Laager sai teoks tänu Tartu linna rahalisele toetusele ning Tartu Noorsootöö Keskus võttis programmi korraldamise südamega ette. Nädal algas loovalt – stencibility töötoas said noored

Loe rohkem »

Rõõmust ja noorusest pulbitsev lastekaitsepäev!

Selle-aastase lastekaitsepäeva tunnuslauseks oli küsimus: „Noor räägib – kas Sina kuulad?“ Vajadus olla nähtud, kuuldud ja päriselt kuulatud tuli selgelt esile juba esimesel ettevalmistaval kohtumisel, kus noored vabatahtlikud said jagada, milliseid teemasid nad laste ja noorte igapäevaelus oluliseks peavad. Pea eranditult tõid kõik osalejad esile tänapäeva kiire elutempo – kodu,

Loe rohkem »

Suvel liigub Tartus ringi mobiilne noortekeskus

Tartu Noorsootöö Keskus käivitab 1. juunist kuni 1. septembrini pilootprojekti raames MoNo bussi ehk ratastel noortekeskuse, mis viib noorsootöö noorteni nende igapäevastesse kogunemiskohtadesse. Tegemist on spetsiaalselt kohandatud matkaautoga, mille eesmärk on pakkuda noortele turvalist ja toetavat keskkonda piirkondades, kus noorsootöö teenused seni puuduvad või kuhu noored igapäevaselt ei jõua. MoNo

Loe rohkem »

Tartu Noorsootöö Keskuse noorsootöötajad õppereisil Portugalis

19.–26. aprillini osalesid Tartu Noorsootöö Keskuse noorsootöötajad Erasmus+ programmi raames õppereisil Portugalis, Lissabonis, et tutvuda sealsete tänavanoorsootöö meetodite, mitteformaalse õppe ning NEET-olukorras noorte toetamise võimalustega. Õpiränded annavad noorsootöötajatele võimaluse astuda hetkeks välja oma tavapärasest töökeskkonnast, tutvuda erinevate praktikatega ning tuua saadud teadmised ja toimivad lahendused tagasi oma kogukonda (Pavlakias ja

Loe rohkem »