Omaalgatusprojekt kui loovtöö: Intervjuu Elaisa ja Kamillaga NOAst

Tere, neiud! Kes te olete ja kust te tulete? Mis koolis ja klassis te käite?

Elaisa: Mina olen Elaisa ja tulen Tartust.
Kamilla: Mina olen Kamilla ja ma tulen ka Tartust. Käime mõlemad Tartu Kivilinna koolis, 8.A klassis.

Kust saite te infot NOAst (noorte omaalgatusprojektist)?

Kamilla: Mina käisin õpilasesinduses ja sain juba 2 aastat tagasi äkki esimest korda NOA projektist teada. Mu klassijuhataja on huvijuht, ehk ta on kõikide nende asjadega kursis ja õpilasesinduses ta juba mainis midagi NOA projekti kohta. Muidu saimegi meie klassijuhataja käest [infot] ja tüdrukutelt, kes tegid eelmine aasta täpselt samasugust loovtööd. Nad selgitasid ja soovitasid meile ka NOA projekti tegemist.

Kamilla ja Elaisa, allikas Tartu Kivilinna Kooli kodulehe galerii
Rääkige pisut lähemalt oma NOA projektist – mis te selle raames tegite?

Elaisa: Põhiliselt mina tegin kirjalikku osa – võtsin kõik meie mõtted kokku ja hakkasingi panema plaanina paika, mis me seal tegema hakkame.
Kamilla: Tegime loovtöö raames meie kooli jõuluõhtu, mis on meie kooli traditsioon ning mis toimub igal aastal.
Elaisa:  Me tegime seda 7.-9. klassidele.
Kamilla: See on meil tegelikult alates 5. klassist, aga tavaliselt meie kool teeb [jõuluõhtu] eraldi 5.-6. klassidele ja 7.-9. klassidele. Meie valisime 7.-9. klassid sihtgrupiks ja alguse idee oli KMV (Kivilinna Muusika Videote Gala), aga me saime üheksandikelt tagasisideks, et video idee on natukene igav. Seesama tüdruk, kes tegi eelmisel aastal loovtööd, ütles meile ja meie klassijuhatajale, kes oli ka [antud projektis] meie juhendaja, et võiks iga aasta teha [programmi] lava peal. Jätsimegi nii nagu meil oli alguses plaanitud – üks Eesti artist ja üks välismaa artist ja 5–8-minutiline playback.

Allikas: Tartu Kivilinna kooli kodulehe galerii
 Väga äge. Mille jaoks te NOA eelarves raha kasutasite?

Elaisa: Meil on selle NOA projekti raames vaja teha heategevust. Me valisime, et me tahame raha koguda õnneloosi abil ja annetada selle Tartu Lastefondile. Me pidimegi ostma valmis ostma õnneloosi auhinnad ja müüsime seda loosi 2 euro eest. Inimesed said loosi tõmmata ja said kätte oma võidu.

TNTK mentori Aveli lisakommentaar: lisaks õnneloosile oli neiudel eelarves valgustuse rent, printimismaterjal plakatite jaoks, žüriile kinkekarbid ja esinejatele Astri kinkekaardid.

Palju teil raha kogunes õnneloosi raames?

Kamilla: Praeguseks ajaks on 68 eurot kogunenud, aga meil on veel auhindu üle.
Elaisa: Kuna meie klassiõde teeb ka loovtöö raames pidu.
Kamilla: Seal me teemegi lõpuni õnneloosi osa.

Kuidas te hindaksite 1-10 skaalal ürituse õnnestumist?

Kamilla: Ma ütleks 8!
Elaisa: Ma ütleks ka. Selles mõttes, et alati on asju, mis saab paremini olla, aga minu arust läks väga hästi.
Kamilla: Kõik elasid kaasa alati, kõik olid hästi õnnelikud ja iga klass tegi hästi hea playbacki. See aasta oligi kõige raskem valida, kes võidab esimesed kolm kohta, kuna kõikidel klasside playbackid olid nii head.
Elaisa: Igav ei hakanud. Kõigil olid nii erinevad [esitused], nii omamoodi – see oli lihtsalt nii äge!

Allikas: Tartu Kivilinna Kooli kodulehe galerii
Noored korraldajad tõid veel lisaks välja, mis oleks saanud paremini olla.. Ja pisut lähemalt playbacki plaanist.

Kamilla: Ainuke asi oligi selles, et meil läks ajakava tund aega üle. Alguses mõtlesime, et klass teeb playbacki ära, tuleb lava pealt ära kuni žürii seal selgitab, et mis läks hästi ja mis oleks paremini võinud minna. Samal ajal oleks võinud lavale minna juba teine klass, aga paljud klassid seda siiski ei teinud, või nad läksid alles siis, kui teine klass tuli žüriide juurest ära. See lisas kavale juba 10 minutit, sest nad pidid esitluse ka valmis panema.

Enne playbacki rääkisid [klassid] natukene oma välismaa artistidest, sellest muusikast, Näiteks, mis aastal lugu tehtud oli, kes oli see artist ning sellega läks ka üsna palju aega.

Mida endast/protsessist õppisite?

Kamilla: Loovtöö vaatelt, esiteks, asjad peavad olema alati õigel ajal tehtud. Meil oli žüriidega asi nii, et..
Elaisa: ..[nende kutsumine] jäi väga viimasesse hetke. Meil oli tegelikult mõtetes olemas, keda me sinna sooviksime, aga kui me neile kirjutasime, ja nad seda isegi nägid, siis nad ei vastanud sellele. Samuti mõtlesime, et tegelikult oleks lahe võtta kaks vilistlast ja kaks õpetajat. Käisimegi kahe õpetaja juures, kes olid nõus ja saime kaks vilistlast ka.
Kamilla: Lõpuks sai kõik ikkagi korda, aga jah, järgmine kord võiks üritada nendega tegeleda natukene varem, mitte 1-2 päeva enne jõulupidu (*naer*).

Kõlab nagu hea õppetund enda jaoks, eksole? Aga kas te saite midagi NOA projektiks rohkem teada kui te enne teadsite?

Elaisa: Kindlasti! Mina olin ka kuulnud [NOAst], aga ma isegi ei teadnud, et mida seal tegelikult tehti. Kui ma seda [projekti taotlusvormi] kirjutasin, sain ma  väga palju uusi asju teada ja milline projekti kujundamine üldse välja näeb.

Kui te nüüd saaksite valida, kas te teeksite NOA projekti uuesti?

E ja K ühest suust: Kindlasti!
Kamilla: See on noorte jaoks väga hea võimalus üldse proovida projekti teha ja näiteks mingeid üritusi korraldada.
Elaisa: See lahendus pakub väga head tuge.

Kuidas te hindate NOA taotluse protsess oli kerge/raske, või kuidas seda hindaksite?

Elaisa: See oli aus, sh [taotlusvormi/failide] tagasisaatmine – nii sa õpidki. Sellest saigi palju ise õppida. See oli raske, aga tehtav.

TNTK mentori Aveli lisakommentaar: alguses saadab projekti kirjutaja hindajatele esialgse projekti vormi ja mõnikord saadetakse see projekti kirjutajale tagasi – et ta saaks seda veel täiendada ja muuta põhjalikumaks või läbimõeldumaks. Ikka selleks, et projekti paremaks saada ja suunata tegijaid asju läbi mõtlema.

Kes on teie meelest mentor ja mis on tema eesmärk/ülesanded?

Elaisa: Meil oli meie juhendaja [koolipoolne], kes aitas meid kõiges ja lihtsalt oligi toetav. Näiteks kui meil oli vaja sponsoreid, siis ta jagas meile oma kontakte.
Kamilla: TNTK poolt olid mentor sina (noorsootöötaja Aveli), kes alati kirjutas ja leidsid aega meiega kohtumiseks. 
Elaisa: sa oled nii lahke!

Mida soovitaksite teie mineviku endale, kes pole veel NOAd teinud?

Elaisa: Alusta kõigega palju varem! 
Kamilla täpsustab: Me alustasime novembrikuus ja lõpuks oligi nii, et detsembris [toimus korraldus], mil saime TNTK mentoriga kokku, Elaisa jäi haigeks, viiruste periood.

Mis oli teie meelest teie kõige suurem õnnestumine selle projekti raames?

Elaisa: Mina ütleks, et läbiviimine, sest ma nägin, et kõik õpilased olid huvitatud ja rahul – nad olid kohal ja momendis sees. Eriti disko ajal, kõik tantsisid ja laulsid kaasa. Oli näha, et inimesed nautisid seal olemist.
Kamilla: Kohal oli üle 200 õpilase. Korraldustiimis olime meie kahekesi ja meie juhendaja aitas natukene.

Allikas: Tartu Kivilinna Kooli kodulehe galerii

Noorsootöötaja Aveli: Vau. See ei ole enam väike sündmus – see on suursündmus, nii et te saite väga suure asjaga hakkama! Loodan, et te tunnete enda üle uhkust!

Tüdrukud naeratavad ja noogutavad.

15. Mida sooviksite veel öelda neile, kes alles koguvad julgust NOA tegemiseks?

Elaisa: Saate hakkama! (Neiud naeravad)

Kamilla: Varem alustada tegemist, sest (vahepeal) saadetakse taotlusvorm tagasi, aga mitte sellepärast, et sellel oleks midagi viga, vaid seda saab paremaks teha

Elaisa: See on kogemus!

Kamilla: Just! Ja õppimine.

Allikas: Tartu Kivilinna Kooli kodulehe galerii

Suur aitäh Kamillale ja Elaisale oma NOA kogemuse jagamise ja meeldiva koostöö eest! Soovin teile kõrget lendu, õppetunde ning jätkuvat julgust järgmisteks projektideks ja ettevõtmisteks!

Täpsemat infot NOA taotlemise ja muu olulise kohta leiad siit!

Artikli autor: Aveli Otsa, noorsootöö spetsialist, artiklis kirjeldatud NOA mentor Tartu Noorsootöö Keskuse poolt

*Tegemist oli NOA rahastusprojektiga “Kivilinna JõuluGALA 2025,” projekti ajavahemik oli 2.12.2025 kuni 17.01.2026.

*Avafoto allikas Tartu Kivilinna Kooli kodulehe galerii.

uudised:

“See on maagiline!” – meenutusi Tartu Noortepeost 2026

Ma arvasin, et noortepidu on minu kui õhtujuhi jaoks lihtsalt üks suur esinemine. Et see on lihtsalt üks roll mulle kui teatri armastajale. Aga see oli nii palju rohkemat… Kohe kui mul tekkis võimalus 2026. aasta Noortepeo korraldustiimis olla, ei mõelnud ma hetkekski ja panin ennast kirja. Ja edasi läks

Loe rohkem »

Rahatarkus – igapäevaelus vajalik oskus

Rahatarkus on eluliselt oluline oskus, mis aitab noortel teha teadlikumaid valikuid ja tulla igapäevaelus paremini toime. See ei tähenda pelgalt raha säästmist, vaid ka oskust planeerida, mõelda ette ja teha  otsuseid läbimõeldult. Mida varem saavad noored rahatarkuse põhialustega tutvust teha, seda kindlamad ja iseseisvamad nad tulevikus oma otsustes on. Meie

Loe rohkem »

Paik, kus igaüks leiab oma tempo

Ilmatsalu noorte- ja kogukonnakeskuses on põimunud erilisse sümbioosi nii linna- kui maakeskkond endale omaste eluviisidega.  Ilmatsalu piirkonnas on toimumas suured muutused: peagi alustatakse uute elumajade ehitust, mis toob kaasa uusi inimesi. Kuid on ka inimesi, kes on elanud siin kogu oma elu ja hoiavad elujõus pikki traditsioone.  On ka vahepeal

Loe rohkem »

Talvevaheaeg Tartu Noorsootöö Keskusega 23.-27. veebruaril

Veebruari lõpus on koolinoortel taas aeg puhata ja nagu ikka, anname meie noortele võimaluse veeta vaba aeg sisukalt. Koolivaheaeg saab alguse 20. veebruari õhtul, mil algab väljasõit 12 noorega Narva, kus minnakse külla Narva Mereskautidele ning sekka tuleb ka noori nii Tallinnast kui Sakust. Üheskoos mängitakse erinevaid tutvumis- ja meeskonnamänge,

Loe rohkem »

“Pane ära see telefon käest!”

Talvekuudel muutuvad noortetoas aina tihedamaks päevad, mil noored igavlevad, lauamängudeks tuju ei ole, kuid kodutööde jaoks ka aega pole. Õues on piisavalt külm talveilm ja vabatahtlikult sinna hullama uisapäisa ei minda. Aga mida siis toas teha, kui midagi pole teha? Esmalt tuleb tundide kaupa vaadelda mänguderiiulit, mõtlikult pead kallutada ühelt

Loe rohkem »

Mobiilne noorsootöö – kohal seal, kus noored on

On hiline pärastlõuna. Kaubanduskeskuse ees seisab kamp noori. Osa scrollib telefonis, teised ajavad niisama juttu. Nende juurde astuvad kaks täiskasvanut, kes ei küsi, miks noored siin on, ega kamanda neid laiali. Nad ei küsi kohe midagi tähtsat, vaid ütlevad lihtsalt: „Tsau, kuidas läheb? Kas te soovite meiega natuke juttu rääkida?

Loe rohkem »