Paljud 21. sajandi oskused on tihedalt seotud mõtlemisoskusega. Nende hulka kuuluvad näiteks loov ja kriitiline mõtlemine, aga ka koostöine ja hooliv mõtteviis. Neid oskusi saab arendada ka noorsootöös laste ja noortega filosofeerimise kaudu.
Filosofeerimine loob rohkem ruumi arutlemiseks ja aitab osalejatel saada osavamaks oma arvamuse sõnastamisel, teiste kuulamisel, otsuste ja valikute tegemisel ning probleemide lahendamisel. Selle praktilise tegevuse kaudu saab arendada argumenteerimis- ja analüüsioskust, kriitilist mõtlemist ning suhtluskultuuri.
See on tegevus, kus ei ole vaja kasutada mõistet filosoofia ega käsitleda filosoofilisi teooriaid. Pigem on tähtis luua ruum küsimustele, järele- ja edasimõtlemisele, seoste loomisele ning kahtlemisele. Selline vestlus aitab harjutada põhjendamist, järeldamist, võrdlemist, põhjuste otsimist, kokkuvõtete tegemist ja mõtete korrastamist. Samuti toetab see oskust märgata erinevaid võimalusi ja leida uusi, vahel ka ootamatuid alternatiive.
Noorsootöötajana saame arutelujuhina toetada erinevate ideede ja seisukohtade üle koos mõtisklemist. Saame luua turvalise õhkkonna, aktiivselt kuulata ja vajadusel paluda osalejal oma mõtteid selgitada või põhjendada. Sellises rollis saame lapsi ja noori julgustada kaasa rääkima, üksteist kuulama, iseseisvalt ja originaalselt mõtlema, oma arvamust väljendama ning teiste seisukohti edasi arendama.
Filosofeerimise juures on tähtsal kohal ka ühised kokkulepped. Vestluse toimimiseks on vaja üksteist kuulata, oma mõtte jagamiseks korda oodata ning õppida teiste mõtteid mitte naeruvääristama ega hinnanguid andma. Samuti on oluline kokkulepe, et rääkimine on vabatahtlik ning soovi korral võib osaleja ka vaikides kaasa mõelda. Sellised kokkulepped aitavad luua turvalise ja lugupidava õhkkonna ning toetavad oskust võtta vastutust oma sõnade ja käitumise eest. Nii aitab filosofeerimine arendada lisaks mõtlemisoskusele ka enesekontrolli ja teistega arvestamist.
Filosoofiliste vestluste teemad võivad kasvada välja laste ja noorte igapäevaelust ning noorsootöö praktilistest tegevustest. Näiteks oleme filosofeerimist praktiseerinud kokaklubis, kus mõttevahetus saab loomulikult tekkida toidu valmistamise käigus. Arutada võib näiteks selle üle, mis on hea toit, mida tähendab külalislahkus või miks mõnes peres või kultuuris süüakse teistsuguseid toite. Samamoodi võib rääkida sellest, mis on sõprus, miks me õpime, miks koolis käime või mida tähendab heategu. Selliste vestluste käigus ei pea jõudma ühe kindla arusaama, lahenduse või lõpptulemuseni. Tähtsam on see, et mõttevahetus avaks uusi vaatenurki ja annaks igale osalejale ideid, mida edasi arendada.
Noorsootöös on filosofeerimine väärtuslik võimalus toetada laste ja noorte eneseväljendust, arutlusoskust ja teistega arvestamist. See aitab luua keskkonda, kus iga osaleja tunneb, et tema mõtted on olulised ning erinevaid arvamusi saab väljendada ja kuulata rahulikult ning lugupidavalt. Nii ei ole filosofeerimine ainult vestlus, vaid ka viis toetada lapse või noore kujunemist iseseisvaks, enesekindlaks, hoolivaks ja mõtlevaks inimeseks. Mitmed artiklis käsitletud mõtted ja ideed said inspiratsiooni koolituselt „Kaasavate väärtustega
noor: väärtusarenduse praktiline tööriistakast õpetajale“, kus käsitleti väärtusarendust ning arutleva ja koostöise mõtlemise arendamist laste ja noortega filosofeerimise meetodi kaudu.
Loo autor; Merle Tensig, Ilmatsalu noorte- ja kogukonnakeskuse kogukonna noorsootöötaja
Foto: Merle Tensing, märkmed koolituselt „Kaasavate väärtustega noor: väärtusarenduse praktiline tööriistakast õpetajale“







