Mis siis, kui noortekeskus ei ootaks noori enda juurde, vaid läheks ise sinna, kus noored parasjagu on?
Tartu Noorsootöö Keskus on viimase nelja aasta jooksul arendanud mobiilset
noorsootööd Tartu avalikus linnaruumis. Sel suvel katsetati esimest korda mobiilse noorsootöö bussi (MoNo buss), et näha, kas selline lahendus aitab jõuda noorteni, kes noorsootöös veel regulaarselt ei osale, ning milline võiks olla bussi roll Tartu noorsootöös.
Kolme kuu jooksul jõudis buss erinevatesse linnaosadesse, mänguväljakutele,
skateparkidesse, randadesse ja sündmustele. Noorsootöötajad lõid suve jooksul 1904 kontakti 483 erineva noorega. Andmed pärinevad üle-eestilisest noorte-
keskuste seiresüsteemist Logiraamat ning augusti lõpus noortele tehtud küsitlusest.
Mõte ei olnud teha bussist lihtsalt noortekeskust ratastel. Oluline oli jõuda noorteni seal, kus nad ise liiguvad ja aega veedavad, luua kontakt ning pakkuda tegevusi, mis annaksid põhjuse bussi juurde tulla.
Kõige rohkem jõudis buss nooremate noorteni
Bussi statistika näitas, et kõige suurema osa kontaktidest moodustasid suve jooksul 7–11-aastased. Nad moodustasid 40,1% kõigist registreeritud kontaktidest. 12–16-
aastaste osakaal oli 22,7% ja 17–19-aastaste osakaal 5%.
Üks piloodi ootusi oli jõuda rohkem ka teismelisteni. Samal ajal on 7–11-aastased
samuti oluline osa Tartu Noorsootöö Keskuse sihtrühmast. 7–11-aastastele on Tartus kaks noortekeskust, kuid selgus, et paljud neist noortest ei olnud neist varem
teadlikud. MoNo buss andis neile võimaluse noorsootööga varakult kokku puutuda ja saada teada, milliseid võimalusi noortekeskused pakuvad.
MoNo bussi väärtust märkasid ka noored ise. Tartu linna noortevolikogu liige Juliana tõi välja: „MoNo buss on vajalik teenus, kuna see aitab noorsootöötajatel lihtsamini jõuda noorte juurde ja pakkuda neile erinevaid aja veetmise võimalusi õues.“ Lisaks leidis ta, et buss aitas noorsootöötajaid rohkem märgatavaks muuta.
Teismeliste väiksem osakaal näitab aga, et kui eesmärk on jõuda ka vanemate noorteni, tuleb veel täpsemalt vaadata, millistes kohtades ja kellaaegadel nad
liiguvad ning millised tegevused neid kõnetavad.
Õige asukoht loeb
Lisaks noorte vanusele mõjutas kontaktide arvu tugevalt see, kus buss parasjagu peatus. Kõige rohkem kontakte tekkis seal, kus noored juba niigi aega veetsid või kus samal ajal toimus mõni sündmus. Hästi toimisid näiteks Veeriku ja Tähtvere
piirkonnad, aga kontakte tekkis palju ka Annelinnas ja kesklinnas.
Mõnes kavandatud peatuspaigas oli aga vähem noori kui oodati või olid seal
peamiselt lasteaiaealised lapsed ja pered. See näitas üsna kiiresti, et mobiilse
noorsootöö bussi puhul ei saa ainult ette tehtud plaanidele toetuda. Oluline on jälgida, kus noored päriselt liiguvad, ja olla valmis oma asukohta või tegevusi
vastavalt vajadusele muutma.
See on üks mobiilse noorsootöö põhimõtteid laiemalt – noorsootöötaja läheb sinna, kus noored on, mitte ei oota, et noored tema juurde tuleksid.
Tegevus tõi noore bussi juurde, kontakt hoidis teda seal
Tegevused sõltusid palju nii kohast kui ka noorte soovidest: kord sai proovida breakdance’i, teha grafitit või midagi oma kätega valmis meisterdada, kord
mängida lauamänge või katsetada VR-prille. Samas ei pidanud alati midagi
tegema. Bussi juurest võis lihtsalt läbi astuda, natuke aega olla ja noorsoo-
töötajatega juttu rääkida.
Noortelt saadud tagasisidest tuli üsna selgelt välja, et selline võimalus oli neile
oluline. Kõige rohkem hinnati võimalust koos midagi teha, kuid eraldi toodi välja ka noorsootöötajaid, keda kirjeldati sõbralike, toredate ja heade suhtlejatena.
Tegevus võis küll olla see, mis noore bussi juurde tõi, kuid sealt edasi sai tekkida vestlus ja kontakt. Seda näitab ka see, et rohkem kui 70% küsitlusele vastanutest oli bussis käinud vähemalt kaks korda.
Bussi kaudu said noored teada ka võimalustest, millest nad varem teadlikud ei
olnud. Mõnel juhul viis bussis tekkinud kontakt pikemate vestlusteni noorsoo-
töötajatega või selleni, et hakati rohkem ka noortekeskuses käima.
Buss ei asenda mobiilset noorsootööd, vaid annab sellele ühe võimaluse juurde
Esimene suvi näitas, et MoNo buss võib aidata Tartus jõuda noorteni, kelleni tava-
päraste noorsootöövormidega alati ei jõuta. Samuti aitas buss tutvustada
noortekeskuste võimalusi ja luua uusi kontakte, sealhulgas lapsevanemate ja teiste linnaelanikega.
„Minu arvates oli see väga hea ja väärtuslik projekt. Lisaks noortega suhtlemisele
andis MoNo buss võimaluse suhelda ka lapsevanemate, koostööpartnerite ja
paljude teiste huvitavate inimestega, kellega ilma selle projektita tõenäoliselt kokku
poleks puutunud,“ jagab bussis töötanud Ilmatsalu kogukonna noorsootöötaja Merle.
Samas sai suve jooksul selgeks, et MoNo buss ei saa asendada tavapärast mobiilset noorsootööd, mis toimub avalikus ruumis. Buss annab noorsootööle ühe võimaluse juurde, kuid selle väärtus ei seisne ainult bussis endas.
Oluline on see, et noorsootöötaja jõuab nooreni.
Mobiilne noorsootöö buss on osa rahvusvahelisest Erasmus+ koostööprojektist „KA2 Youth Work 360° – mobile, digital, inclusive and accessible“, mida rahastab Euroopa Liit.
