Meie organisatsiooni on välispraktikale tulnud noor Türgi tudeng Beyza. Viisime temaga läbi väikese intervjuu, et temaga lähemalt tuttavaks saada. Intervjuus saad ka rohkem aimu, kuidas näevad noored mujalt riikidest noorsootöö olukorda nii meil kui nende endi riigis.
Head lugemist!
Palun tutvusta meile ennast mõne lausega.
Minu nimi on Beyza Göl. Olen pärit Türgist ja olen 23-aastane. Õpin İzmiris Ege ülikoolis rahvusvahelisi suhteid.
Miks Sa otsustasid Eestisse tulla?
Tulin õppima Tartu Ülikooli Erasmus+ programmi kaudu vahetusüliõpilasena. Valisin Eesti, sest tahtsin kogeda Euroopa põhjaosa. Tahtsin õppida tundma teistsugust kliimat, kultuuri ja eluviisi.
Mis on Sind Eestis olemise jooksul kõige rohkem üllatanud?
Kindlasti ilm ja eestlaste võime sellega kohaneda.
Mis Sulle noorsootöö juures meeldib?
Minu arvates üks parimaid viise uue kultuuri tundma õppimiseks on tutvuda selle piirkonna noortega. Seetõttu ka soovisin ma oma praktikat teha Tartu Noorsootöö Keskuses. Mul on hea meel olnud kogeda kuidas noorsootöö Eestis toimib ja kuidas suhtutakse noortesse. Samuti võimalust vestelda tulevaste põlvedega.
Kas saaksid meile rääkida kuidas näeb välja noorsootöö Türgis? Millised on suurimad erinevused võrreldes Eestiga?
Noorsootöö Türgis erineb kardinaalselt Eestiga. Türgis ei ole üle kogu riigi standardiseeritud ja kvalifitseeritud noortekeskusi ei lastele ega noortele. Noorte- ja Spordiministeerium on küll alustanud ülikoolide juurde noortekeskuste rajamist, aga kõigepealt vajaksime neid keskusi 10-18 aastastele noortele. Selles vanuses noortel pole kohti (peale tänavate ja mängukohtade), kus pärast kooli või puhkuse ajal aega veeta. Ülikoolides on olemas põhilised asjad nagu muusikatuba, kunstiruumid ja välitegevused, samuti ka telkimis-, matkamis- või spordivõimalused. Kuid need ei ole üle kogu riigi standardiseeritud. Eestis on loodud ressursiliselt palju rohkem võimalusi kui Türgis. Kahjuks peavad noortekeskused ka toimima valitsuse poliitika vaadete järgi ning pole enda tegevustevalikus vabad. Näiteks ei ole võimalik pidada Pride rongkäike ega ka töötada LGBT+ teadlikkuse nimel, sest noortekeskused töötavad Noorte- ja Spordiministeeriumi alluvuses.
Millised on praegu Türgi noorte suurimad väljakutsed?
Türgi on olnud majanduskriisis viimased 4-5 aastat. See on mõjutanud suurt osa noort elanikkonda nii psühholoogiliselt kui ka sotsiaalselt. Nad on oma tuleviku suhtes lootusetud, neil on raskusi või ka võimatu endale lubada elementaarseid sotsiaalseid tegevusi, nagu käimine kontsertidel, teatris või riigist väljas reisimine. Sotsiaalmeedias on eriti märgata, et suur osa noortest arvavad, et ka pärast mitmeid aastaid koolis ja ülikoolis käimist, nad siiski endale korralikku ja hästi tasustatud tööd ei leia.
Kui kauaks Sa Eestisse jääd ja kas sa tahaksid tagasi tulla?
Minu Erasmus+ programmi kestus on viis kuud ja ma naasen kodumaale juuli alguses. Enda päris püsiva elukohana ma Eesti kasuks siiski ilmselt kliima tõttu ei otsustaks.
Mis plaanid Sul suveks on?
Suvel on mul suvekool ja siis tuleb pikk puhkus. 😊
