Keegi ei saa olla kogukond üksi. Seega keegi ei ole üksi kogukonnas*

Sügis on kohal, lehed muudavad värvi ja õhk on karge, kuid Ilmatsalu noortekeskuses on soe ja aina rohkem elu. Meie tiim unistab, et sellest majast saaks veel avatum ja mitmekülgsem paik, kuhu tunneksid end oodatuna mitte ainult noored, vaid kõik Ilmatsalu ja ümbruskonna elanikud. Meie majas on ka nüüd selline ametikoht nagu kogukonna spetsialist ja kõik noorsootöötajad kannavad kogukonna noorsootöötaja nime. Avan natuke kogukonna mõistet ja vaid ühte põhjust paljudest, miks on kogukonnad ja nende roll oluline.

Mõiste “kogukond” on muutunud väga populaarseks ja seda kasutatakse üpris sageli. Kogukond on igapäevaelu lahutamatu osa ja kuigi seda mõistetakse intuitiivselt, on sellel mitmeid tähenduskihte (Narusson, 2024). Kõik inimkooslused ei ole näiteks kogukonnad – omavalitsus on omavalitsus, pere on pere, meeskond on meeskond (Narusson, 2024). Alison Gilchrist on toonud välja, et kogukonna peamisteks tunnusteks on sotsiaalsed suhted, seotus, ühised tegevused, samuti paiga, kultuuri jagamine ja tugi igapäevastes, kuid elamiseks ja ellujäämiseks vajalikes asjades (Gilchrist, 2019). Miks võiks meile kogukondi vaja olla?

Tänapäeva kiire elu ja erinevad viisid, kuidas oma aega veeta on tekitanud generatsioonide vahele lõhe. Eri vanuses inimesed ei lävi enam igapäevaselt nii nagu nad on seda varasemalt teinud. Tervitatakse üksteist viisakusest trepikojas või vahetatakse korraks pilke ühistranspordis. Generatsioonide vaheliste vastastikuste teadmiste, toetuse ja kogemuste vahetamise potentsiaali ei ole peaaegu üldse kasutatud. Vanasti oli see loomulik, et mitu põlvkonda elas ühe katuse all ja hoolitses üksteise eest. Eestis on oluline neile teemadele rohkem tähelepanu pöörata, sest nii võivad laheneda mitmed näiteks vanurite üksinduse, vaimse ja füüsilise tervisega seotud probleemid meie ühiskonnas. 

Võiks mõelda ka sellele, mida tähendab kui inimene on “üksik”. Kuidas üksildus meid mõjutab? Kuigi kõik inimesed soovivad olla õnnelikud, on üksilduse tunnet nii noortel, alles täiskasvanuks saanutel, keskealistel inimestel kui ka vanemaealiste seas ja see viitab suurele probleemile ühiskonnas (de Jong-Gierveld, Van Tilburg & Dykstra, 2006). Tuleb teha vahet üksilduse kui isiku subjektiivse tunde ja üksinduse kui objektiivse valiku vahel (de Jong-Gierveld, Van Tilburg & Dykstra, 2006). Üksildus on subjektiivne nähtus ehk inimesed võivad olla üksildased oma tuttavate, sõprade keskel ehk ilma, et nad viibiks füüsiliselt üksinda (Perlman & Peplau, 1981). Üksilduse vähendamiseks tuleks soodustada või luua just tugevaid sotsiaalseid sidemeid. Üksilduse tunne ei ole vaid ühes kindlas generatsioonis levinud. Seda võivad kogeda igas vanuses inimesed, olgu nad siis inimeste keskel või üksi. Tänapäeva tempokas ja individualistlikus maailmas tuleks kõigi generatsioonide üksilduse tundele rohkem tähelepanu pöörata.

Seega, astuge julgelt läbi, kasvõi lihtsalt tere ütlema. Võtke sõber ka kaasa, jagage meiega oma mõtteid ja unistusi, et see maja võiks veelgi rohkem särada ja olla koht, kuhu tahaks ikka ja jälle tagasi tulla.

*Kogukonnaveeb. (i.a). Külastatud 19.10.25, https://kogukonnaveeb.ee/

 

Artikkel: Mari Krüüner

Kasutatud kirjandus

de Jong-Gierveld, J., Van Tilburg, T. G. ja Dykstra, P. A. (2006). Loneliness and social isolation. In The Cambridge handbook of personal relationships (pp. 485-500). Cambridge University Press.

Gilchrist, A. (2019). The well-connected community: A networking approach to community development (3rd ed.). Bristol: Policy Press.

Narusson, D. (2024). Kogukonna tähendused. Kirik keset küla: Koguduse ja kogukonna koostöö.

Perlman, D. ja Peplau, L. A. (1981). Toward a social psychology of loneliness. Personal relationships, 3, 31-56.

uudised:

Korrastamise kunst kui noorte kaasamise viis 

Annekese noortele on töötaja abistamine koristustöödel üks viis end maandada ja samal ajal kasvatada oskust väärtustada ümbritsevat keskkonda. Korrastamise õpetamine on oluline, sest lapsena kujunevad harjumused ja väärtushinnangud, mis saadavad neid ka täiskasvanueas. Ümbritseva keskkonna korrastamine õpetab noorele vastutustunnet, hoolivust ja austust nii looduse kui ka teiste inimeste vastu. Ühiste

Loe rohkem »

Maailm on rohkem kui Google Maps

Novembris toimuvad Anne noortekeskuses maailmapäevade raames mitmekesised kultuuriõhtud ja ühistegevused, mis viivad noored lähemale erinevatele kultuuridele ja üksteisele. Mondo toel ellu viidava ettevõtmise eesmärk on tuua kokku erineva kultuuritaustaga noored, murda stereotüüpe ning vähendada eelarvamusi. Ühistegevuste kaudu saavad noored tutvuda eri riikide traditsioonide, toitude, sümbolite ja lugudega. Koos kokkamine, meisterdamine

Loe rohkem »

DigiWork: Kuidas saavad digitehnoloogiad aidata noortel tööd leida? 

Kuidas leida oma esimene töökoht, kui varasem töökogemus puudub? Kuidas aru saada, milline elukutse sulle sobib? Kuidas tunda end töövestlusel enesekindlalt?  Paljud noored seisavad just nende küsimustega silmitsi. Esimese töökoha otsimine võib tunduda keeruline: kust leida tööpakkumisi, kuidas koostada CV-d ja milliseid oskusi tööandjad ootavad?  Karjääri alustamine tähendab aga enamat

Loe rohkem »

Tartu Noorsootöö Keskuse noorsootöö nädala tegevused 9.–15. novembril!

9.–15. novembrini toimub üle-eestiline noorsootöö nädal, mille tänavune teema on „Noore kõrval. Päriselt“. Ka Tartu Noorsootöö Keskuses ootavad ees põnevad tegevused! Esmaspäev, 9.11 Avame noortekeskustes näituse „Noore kõrval. Päriselt“, mis toob esile noorte lood ja kogemused. Teisipäev, 10.11 Kell 16.00 avame Annelinna haruraamatukogus (Kaunase pst 23) Annekese noorte kunstinäituse „Segasummasuvila“.

Loe rohkem »

TNTK sokidisainikonkursi võitja on selgunud!

Tartu Noorsootöö Keskus korraldas sokidisainikonkursi, mille eesmärk oli anda noortele võimalus panna oma loovus proovile ja panustada TNTK uute meenete kujundamisse. Konkursile esitati kokku 14 võistlustööd. Võidutöö valis välja žürii, kuhu kuulusid kõikide meie noortekeskuste noored, Tartu linna noortevolikogu esindaja, kunstnik ja Tartu Noorsootöö Keskuse direktor. Konkursi võitjaks osutus 16-aastane

Loe rohkem »

Uus peatükk minu noorsootöö teekonnal 

Muutused, õppimine ja areng Tartu Noorsootöö Keskuses  Algus uues kohas  Mõni aeg tagasi algas minu tööelus uus peatükk. Asusin tööle Tartu Noorsootöö Keskuses juhtiva noorsootöötajana. See tõi kaasa uue töökeskkonna, uued inimesed ja suurema vastutuse, aga ka võimaluse vaadata noorsootööle senisest veidi teise pilguga.  Uue töökohaga alustamine tähendab alati kohanemist.

Loe rohkem »

Lille noortekeskuse klubid 2026

Nagu uuele kooliaastale kohane, alustab Lille Noortekeskus uut hooaega suure hooga ja täienenud klubivalikuga. Kõik klubid hakkavad toimuma reedeti ning terve nädala jooksul toimub ka klubide teemadega seotud tegevusi. Aga millised on meie uued klubid? Jätkame endiselt matkaklubiga, kus ei räägi me ainult matkamisest, vaid õpime ka eluks vajalikke oskusi

Loe rohkem »