Seoses viimaste aastate ühiskondliku olukorraga on Tartu Noorsootöö Keskus hakanud veelgi tihedamalt tegelema nutika noorsootöö ja digiteemadega. Et diginoorsootöö teostamisel on võrreldes tavanoorsootööga omad nüansid, on seda läbi viies vajalik teha teadlikke otsuseid.
2020. aastal uuris Lille noortekeskuse juhataja Liisi Trumm oma ülikooli seminaritöö raames Tartu Noorsootöö Keskuse noorsootöötajate diginoorsootöö pädevusi. Uuring viidi läbi, kasutades Euroopa Komisjoni ekspertide poolt koostatud noorsootöötajate digipädevuste mudelit, mille kohaselt on noorsootöötajal oma töös vajalik omandada ja arendada 34 erinevat digipädevust, mis koonduvad seitsme erineva kategooria alla.
Alljärgnevalt toome välja alapädevustele tuginedes mõned mõttekohad digitaalse noorsootöö paremaks läbiviimiseks.
Milline Sinu poolt läbi viidud e-tegevus oli kättesaadav kõikidele noortele?
Kui lisavajadustega noorte kaasamine noorsootöösse on väljakutseterohke, siis digitaalsetes keskkondades on see veel keerulisem. Esimene samm on luua võimalusi saada osa noorsootööst ja noorteinfost, näiteks Instagramis pildi kirjelduse lisamine nägemislangusega noortele või subtiitrite lisamine videotele kuulmislangusega noortele. Samm edasi on aga see, et noorsootöö tegevused jõuaks reaalselt sihtgrupi noorteni ja mõjutaks nende elu positiivselt.
Kas Sina oled e-keskkondades noorte jaoks olemas oma nime ja näoga?
Noorsootöötajana alustades on mõistlik enda jaoks läbi mõelda, millisena peegeldub Sinu reaalne identiteet virtuaalses maailmas, sest noorte jaoks on turvatunde ja usaldusliku suhte loomiseks oluline näha, et kuvand ja tegelikkus on võimalikult sarnased. Teisest küljest peab noorsootöötaja veenduma, et tema e-identiteet vastaks noorsootöötaja kutse-eetikale ja oleks noortele heas mõttes eeskujuks.
Kui teadlik oled Sa ise erinevatest internetiohtudest? Millal Sa viimati postitasid mõne kommentaari, sõnavõtu? Oli see ikka heatahtlik?
Kui noor noortekeskusesse tuleb, siis annab ta nö vaikiva vande käituda vastavalt noortekeskuse heale tavale. Lisaks on noorsootöötajatel otsene kontakt noortega. Internetis on aga keerulisem jälgida seal kehtivaid norme, kuna neid ei ole kuskil ühtselt kirja pandud ja seetõttu on tekkinud konfliktidega keeruline tegeleda ning suhtlemist vahendada. Noorsootöötajatel on küll võimalus nende poolt loodud keskkondades noorte käitumist jälgida ja neid nö korrale kutsuda, kuid see on loomulik, et noorsootöötaja silmad ei ulatu igale poole ja noortel on vabadus “liikuda” ühest keskkonnast teise ja seal oma sõnavõtte jätkata. Noorsootöötajana on Sinu võimalus aga ennetusalased tegevused viia e-formaati ja läbi virtuaalsete arutelude, videote, Instagrami postituste jne kaudu teavitada noori erinevatest internetiohtudest.
Lisaks hoia meeles eelmises punktis välja toodud enda e-identiteeti ja jälgi, et Sinu sõnavõtud ei teeks kellelegi liiga.
Oled Sa ikka ise piisavalt avatud, et omandada uusi rakendusi, millega luua digitaalset sisu?
Nagu ka avatud noorsootöös, on ka virtuaalses maailmas oluline lähtuda noorte huvidest ja vajadustest. Ka Internetis on võimalik teha kunsti, mängida koos “lauamänge”, musitseerida, viia läbi treeninguid jne. Kuigi vahel tundub, et noored on noorsootöötajatest digimaailmas pädevamad ja nad teavad ja oskavad juba kõike (ja see on okei!), siis kasuta seda ära. Leia võimalus, kuidas noored saaksid ise teistele noortele (ja Sulle) oma teadmisi ja oskusi näidata. Ole nende jaoks lihtsalt olemas ja julgusta neid proovima neid e-lahendusi, mida nad võib-olla veel nii hästi ei valda.
Kui eelnevalt avasime vaid mõned digipädevuste mudeli alapädevused, siis mudeli seitsmes kategooria ehk refleksioon ja eneseanalüüsi pädevus vajavad tervikuna väljatoomist.
Efektiivse e-noorsootöö tegemiseks on noorsootöötajal oluline:
a) aru saada, milliseid enda professionaalseid digipädevusi on vaja arendada ja täiendada;
b) kasutada analüüsimeetodeid, et hinnata digitaalse noorsootöö efektiivsust ja selle kaudu parandada digitaalse noorsootöö teenust;
c) jagada oma kogemusi ning õppida teistelt noorsootöötajatelt.
Kui Sa tunned, et Sinu digipädevused vajaksid veel täiustamist või Sul on teistele noorsootöötajatele oma häid praktikaid jagada, siis ootame Sind 21.-22. jaanuaril Anne noortekeskuses toimuvale Hack@Youth häkatonile.
Hack@Youth on häkaton, mille eesmärgiks on välja töötada noorsootööd hõlbustavad digivahendid. Häkatoni korraldab Erasmus+ projekti „Digital Tools for Youth Work“ raames Tartu Noorsootöö Keskus koostöös Tartu Ülikooli arvutiteaduste instituudiga.
Osalema on oodatud erinevate valdkondade esindajad, kes soovivad panustada noorsootöö digivahendite arengusse: nii tudengid kui eksperdid IT- ja noorsootöövallast.
Lisainfot saab Tartu Noorsootöö Keskuse arendusjuhilt Mariliis Maremäelt e-posti aadressil mariliis.maremae@raad.tartu.ee või häkatoni Facebooki sündmuse alt.
