Septembri lõpus ja oktoobri alguses, 27. september- 2. oktoober, viibis suur osa Tartu Noorsootöö Keskuse kollektiivist õppevisiidil Islandil. Külastati erinevaid noorsootööasutusi ning õpiti parimaid praktikaid nii mobiilse noorsootöö kui ka avatud noortetoa teemadel. Nüüd on ka teistel võimalus osa saada killukesest sellest, sest enda kogemuse on kirja pannud kaks meie töötajat.
PS! Lisaks kogemuslugudele on Islandi õppevisiiti näha ka videopildis – käigust valmis vabas ja mõnusas vormis vlog
“VLOG │TNTK töötajate õpiränne Islandil!”
Maleva koordinaator Keidi kogemuslugu:
27.septembri varahommikul startisid 20 Tartu Noorsootöö Keskuse töötajat Vanemuise alumisest parklast bussiga Riiga, et sealt võtta suund Reykjaviki poole, et tutvuda Islandi noorsootöö ning noorsootöö põhimõtetega. Kuigi reisipäev oli pikk, võtsime juba esimesel õhtul linna saabudes suuna Reykjaviki linna haridus- ja noorsootöö osakonda, kus meid pooleteist tunni pikkuse ettekande jooksul Reykjaviki (Islandi) noorsootööga kurssi viidi. See õhtupoolik Reykjaviki linna haridus- ja noorsootöö osakonnas pani nurgakivi järgnevatele päevadele ja kohtumistele. Nimelt saime esimesel õhtul teada, et Reykjavikis on koolid, huviharidus ja noorsootöö omavahel väga tihedalt seotud ning hästi toimiv, kõike seda nägime oma silmaga ka noorteklubisid ning –keskuseid külastades.
Reykjavikis (Islandil) pole kõik alati nii roosiline olnud kui nüüdsel ajal. Veidi rohkem kui 20 aastat tagasi oli noorte hulgas väga tavapärane see, et oldi pikalt väljas, kohustustest vaadati mööda ning aega veedeti sõprade ning alkoholi ja tubaka seltsis. Muudatusi hakati sisse viima, kuna saadi aru, et nii ei saa ühiskond edasi toimida. Selleks, et midagi muutuks, oli vaja muuta kogu ühiskonda ning alustada tuli sellest, et elanikud saaksid aru, et kogukonnatunnetus ja kohusetunne algab neist endist.
Õppereisi järgmistel päevadel külastasime erinevaid noortekeskuseid ning noortega tegelevaid asutusi, mis näitasid, kuidas on võimalik pakkuda noortele põnevat ja arendavat keskkonda, andes neile teada, et nende hääl on oluline. Näiteks on Islandil erinevad noortekogud väga tavapäraseks nähtuseks. Samfesel, organisatsioonil, mis ühendab üle Islandi 124 noorteklubi ja –keskuse, on kaks noortekogu, mille liikmed saavad aktiivselt ühiskonnas noorte häält edasi anda ning erinevates tegevustes aastaringselt kaasa lüüa.
Oli näha, et noortekeskused ja –klubid Islandil usaldavad noori. Mitmes noortekeskuses, mida külastasime, nt Hitt husid ja Musik og motor, oli noortel võimalik rentida endale muusika salvestamiseks ruume ning seda ilma järelevalveta. Loomulikult on ka neil reeglid paigas ning kui avastatakse, et on toimunud mõni rikkumine, siis tegeletakse ka probleemiga. Kõrvu jäi kõlama see, et noorte jaoks ollakse olemas nii vanemate kui ka noorsootöötajate poolt ning erinevate murede ja probleemide korral proovitakse alati rääkida ning lahendusi leida, et noor ei jääks ilma abita.
Islandi inimesed, kellega kokku puutusime, pakatasid energiast ning soovist tegutseda, et nii neil kui ka nende lastel oleks turvaline ja hea keskkond, kus elada. Kuna Islandile on viimaste aastate jooksul elama asunud väga palju immigrante, tegeletakse ka aktiivselt nende ühiskonda kaasamisega, seda nii noorsootöös kui ka muudel aladel. Oli näha, et üksteistest hoolitakse ning tegutsetakse parema tuleviku nimel.
Mobiilse noorsootöötaja Sigridi kogemuslugu
Teen teile ülevaate minu kogemusest, mil veetsin kolleegidega selle aasta septembrikuu viimase nädala Islandi noorsootöö radadel. Minu kogemus noorsootööd teha piirdub kaheksa kuuga, mil olen Tartu Noorsootöö Keskuses tänavapõhise noorsootöötajana tegutsenud. Olen praegu omandamas kolmandat aastat kogukonnahariduse ja huvitegevuse eriala Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemias ning saanud seeläbi õpingutelt head praktikat, kuid siiski tunnen, et palju on veel õppida ja kogeda. Mis saaks olla parem õppematerjal, kui vaadata, kuidas tegutsevad oma-ala meistrid. Isiklikuks arenguks on nädal üsna lühike aeg, kuid julgen öelda, et Islandilt tagasi tulles olime kollektiivina kasvanud rohkem kokku ning täis uusi ideid ja tegutsemis tahet.
Veel enne, kui saan rääkida enda käigust Islandi noorsootöö radadel, siis pean ära mainima mõned faktid, mis jäid selle maa ja sealse rahva ning noorsootööga seoses kõrvu: esiteks elab Islandil 2021. aasta seisuga umbes 370 000 inimest ning nendest 120 000 inimest Reykjavikis. Islandil raha on kroon ning üks keskmine Islandi noorsootöötaja saab palka umbes 4100 eurot kuus. Islandlased on kõige rohkem uhked enda keele ja looduse üle ning nimetavad neid enda rahvusliku identiteedi aluseks. Samuti sai selgeks, et kui tahad väljas söömas käia pead olema valmis toidu ja joogi eest maksma 20-30 eurot. Siinkohal soovitan osta toitu poest ning valmistada sööki majutuses, tuleb kindlasti odavam, sest näiteks mina säästsin toidu pealt oma kolleegidega võrreldes rohkem kui 100 eurot. Lisaks on fakt, et Islandi toidupoed ei müü alkoholi, et teha alkoholi kättesaadavus võimalikult ebamugavaks ning vähendada sellega inimeste alkoholi tarbimis vajadust.
Mina läksin Islandile sooviga teada saada järgmist: 
- Millised on sealsed tingimused noorsootöö tegemiseks (riiklik süsteem)?
- Kuidas toimib sealne mobiilne noorsootöö?
- Millised on sealsed noortekeskused ja nende tegevused, mida nad noortele pakkuda saavad?
- Kui terved on sealsed noorsootöötajad?
Ma sain nädala aja jooksul erinevaid noortekeskuseid ja noorsootöö asutusi läbi käies ning kohalike inimestega suheldes nendele küsimustele ka vastused, mida tahan teiega jagada.
- Noorsootöö on seal kogukondlikult hästi väärtustatud ning tasustatud töö. Kohalikud omavalitsused nõuavad, et noortekeskused tegutseksid ning linn on igakülgselt valmis seda valdkonda toetama. Lisaks on jäetud noorsootöötajatele võimalust loovalt antud valdkonda arendada, kuna neid ei piira paljud jäigalt reguleeritavad seadused. Sealsete noorsootöötajate loomingulist lähenemist toetab ka KOV-i suhtumine projektidesse, kus noorsootöötajatel on võimalus taotleda raha, kartmata projektiga ebaõnnestuda ning sellega kaasnevat pikka aruandluse protsessi ja lõpuks raha tagastamist. Noorsootöö süsteem on üles ehitatud kolmele tasandile. Kõige kõrgemal on linn ehk KOV. Keskmisel tasandil on katusorganisatsioonid ja kõige madalamal noortekeskused, noortevolikogud ja huvialakoolid, mis on hästi toetatud ning seeläbi noortele lihtsasti kättesaadavad. Seega on Islandil leitud noorsootöö valdkonnas hea süsteem, kuidas katta ära kõik vajalikud tegevused, mis algavad, juhtimise ja rahastamisega. Jätkub kommunikeerimise, koostöö võimaluste loomisega erinevate asutuste vahel ja lõppeb noortele kvaliteetse ja igale noorele individuaalse huvihariduse programmi tagamise ning mõnusa sõpradega koosolemise kohaga. Neil on ühiskonnas väga tugev kogukonna tunnetus ning selleks, et noored tunneksid ennast kogukonna osana, mitte veidrikena, keda ei mõisteta ning kelle probleemid pole päris probleemid, tegelevad noorsootöötajad ja noorteasutused igapäevaselt erinevate võimaluste välja töötamisega, kuidas selgitada nii noortele kui ka täiskasvanutele, et nad eksisteerivad ühes süsteemis, mitte eraldi ning igal kogukonnaliikmel on vastutus oma rolli täita. Heaks näiteks on täiskasvanute poolt lastevanemate vabatahtlikud patrullid selleks, et lapsed seaduse järgi kell 20.00 koju saata või tänaval chillivatele noortele antud seadust meelde tuletada. Samuti noorte poolt suured omaalgatuslikud projektid ja noortevolikogud, kus neil on võimalus otseselt sekkuda nende heaolu puudutavatesse aruteludesse ning teha enda hääl kuuldavaks.
- Ma sellel õppereisil mobiilse noorsootöö kohta väga põhjalikult ei kuulnud. Reykjavikis tegelevad intensiivselt MONO-ga paar noortekeskust 24-st, kes seisavad selle eest, et ka MONO koguks populaarsust ning seeläbi oleks paremini rahastatud. Tunnen, et siinkohal saan nendega suhestuda, sest Tartus (ja tegelikult tervikuna terves Eestis) on MONO uudne nähtus ning seepärast teeme ka meie higipales tööd, et olla rohkem pildis, teha teadvustustööd ja seeläbi olla veel paremini linna poolt toetatud.
- Reykjavikis on noortekeskuseid kokku 24. Meie saime tutvuda nendest kuuega ning keskuste tegevused käisid seinast seina. Kuid neil kõigil oli üks missioon – pakkuda noortele turvalist keskkonda, kus nad saaksid olla nemad ise ja tegeleda sellega, mis neid päriselt huvitab ning hingelähedane on. Saab tasuta bändi ja muusikat teha, korraldada noortefestivale, käia Islandi looduses matkamas, putitada õlises garaažis masinaid, teha ja osaleda erinevates rollimängudega klubides, kokata, tegeleda heategevusega, korraldada näitusi, disainivõistlusi ja suurejoonelisi arvutimängudelahinguid, õppida paremini tundma kogukonda ja lõpuks veeta lihtsalt sõpradega vaba aega ning panna rahustuseks puslet kokku.
- Mulle kõige suurema emotsiooni tekitas tõdemus, kui õnnelikud on Reykjavikis töötavad nooroostöötajad. Kuuldes, kuidas nende tööd väärtustatakse ühiskonna poolt ning nad saavad oma töö eest ka vääriliselt tasutud, võtab neilt enda argised mured ning laseb tegeleda noortele turvalise ning sooja keskkonna loomisega. Nende entusiasm nakatas ka mind taaskord keskenduma sellele, mis mul juba olemas on ning tundma sellest rõõmu, lasta loovusel voolata ja mitte muretseda nii palju tuleviku pärast, sest see tuleb niikuinii, aga olevikust saab kiiresti minevik ning seda enam tagasi keerata pole võimalik.
Ma soovitan kõikidel noorsootöö valdkonna töötajatel minna Islandi noorsootöö radadele kõndima, sest see on õpetlik ja silmaringi avardav rännak ning uus motivatsiooniga kotike on garanteeritud. Sinu otsustada on ainult see, kui suurega sa sealt tagasi tuled.
“Nende entusiasm nakatas ka mind taaskord keskenduma sellele, mis mul juba olemas on ning tundma sellest rõõmu, lasta loovusel voolata ja mitte muretseda nii palju tuleviku pärast, sest see tuleb niikuinii, aga olevikust saab kiiresti minevik ning seda enam tagasi keerata pole võimalik.” – mobiilne noorsootöötaja Sigrid
Õpiränne saiteoks tänu Erasmus+ ja Euroopa Solidaarsuskorpuse agentuuri Erasmus+ programmile.
