Lauamängud: ajatu ja meelelahutuslik õppimine 

Kuigi lauamängud on ka muidu ajatult populaarsed meie noorte seas, siis on Tartu vihmane suvi Ilmatsalu noortekeskuses algatanud lauamängude maratoni. Traditsiooniline lauamäng seisab kui suhtlemise majakas ja laste kognitiivse arengu allikas. Lauamängude eelised ulatuvad kaugemale lihtsast meelelahutusest pakkudes hulgaliselt eeliseid, mis aitavad kaasa lapse kasvule.  

Isegi kõige lihtsamad mängud nagu Halli Cups ja Dobble aitavad noortel mängijatel ära tunda värve, loendada kujundeid ja arendada käe-silma koordinatsiooni, kui nad liigutavad topse mööda lauda. Vanematele lastele võivad eriti kasulikud olla strateegiamängud. Nagu noorteka lemmik Rummy, mis aitab arendada aju eesmisi sagaraid, mis vastutavad täidesaatvate funktsioonide nagu planeerimine, organiseerimine ja otsuste tegemine eest. 

Lauamängude mängimine võib oluliselt parandada ka lapse keeleoskusi. Mängud, mis nõuavad mängijatelt lugemist, õigekirja või sõnavara laiendamist nagu Alias, võivad olla eriti abiks vastumeelsetele lugejatele või neile, kes võitlevad keelekunstidega. Lisaks pakuvad lauamängud nagu Äsk platvormi lastele vestlusteks, parandades nende suhtlusoskusi ja võimaldades neil harjutada oma mõtete ja ideede väljendamist. Lauamängud loovad võimalusi sotsiaalseks suhtluseks, mis on oluline laste sotsiaalse arengu jaoks. Need julgustavad aega sõprade keskel ja tugevdavad sidemeid, kui noored mängivad ja suhtlevad koos. See ühine kogemus võib soodustada kuuluvustunnet ja emotsionaalset lähedust. 

Lauamängud ei ole ainult lõbu; need on ka väärtuslike eluõppetundide allikad. Need õpetavad lastele meeskonnatööd, kannatlikkust ja kuidas võita ja kaotada väärikalt. Mängu tõusude ja mõõnade kaudu õpivad lapsed, et õnn võib igal hetkel muutuda, valmistades neid ette elu ettearvamatuseks. Eri vajadustega lapsed leiavad sageli lauamängud atraktiivsetena just nende struktureeritud olemuse ja selgete reeglite tõttu. See aitab neuro atüüpilisel noorel lõdvestuda ja tunda end kaasatuna sotsiaalsetesse tegevustesse, pakkudes saavutustunnet ja naudingut. 

Lauamängudel võivad olla ka hariduslikud eelised, aidates lastel tunda numbreid, arendada kirjaoskuseid ja üldteadmisi. Näiteks on meil tänu rahvuslikele lauamängudele Ilmatsalus mitu geograafia spetsialisti, kes paneksid minu kunagise geograafia õpetaja silmad särama. Noored võivad õppida ka palju  ajaloo, looduse ja teaduse kohta lõbusal ja kaasahaaraval viisil, muutes õppimise kohustuse asemel  hoopis rõõmuks. 

Kokkuvõttes on lauamängud lastele tõeline kogemuslik aare. Need pakuvad pausi digitaalsest maailmast ja platvormi õppimiseks, arenguks ja sõprussidemeteks. Kui lapsed navigeerivad lauamängude väljakutsete ja strateegiate maailma, omandavad nad oskusi, mis teenivad neid hästi kogu elu. Nii et järgmine kord, kui kaalute kas sõidutada oma kallis noor kaugele Ilmatsallu, pidage meeles, et lihtne lauamäng võib pakkuda palju enamat kui lihtsalt meelelahutust – see võib olla teie lapse arengu vahend ja kallihinnaliste mälestuste allikas. 

Autor: Krõõt Lõbus, Ilmatsalu kogukonna noorsootöötaja 

uudised:

Talvevaheaeg Tartu Noorsootöö Keskusega 23.-27. veebruaril

Veebruari lõpus on koolinoortel taas aeg puhata ja nagu ikka, anname meie noortele võimaluse veeta vaba aeg sisukalt. Koolivaheaeg saab alguse 20. veebruari õhtul, mil algab väljasõit 12 noorega Narva, kus minnakse külla Narva Mereskautidele ning sekka tuleb ka noori nii Tallinnast kui Sakust. Üheskoos mängitakse erinevaid tutvumis- ja meeskonnamänge,

Loe rohkem »

“Pane ära see telefon käest!”

Talvekuudel muutuvad noortetoas aina tihedamaks päevad, mil noored igavlevad, lauamängudeks tuju ei ole, kuid kodutööde jaoks ka aega pole. Õues on piisavalt külm talveilm ja vabatahtlikult sinna hullama uisapäisa ei minda. Aga mida siis toas teha, kui midagi pole teha? Esmalt tuleb tundide kaupa vaadelda mänguderiiulit, mõtlikult pead kallutada ühelt

Loe rohkem »

Mobiilne noorsootöö – kohal seal, kus noored on

On hiline pärastlõuna. Kaubanduskeskuse ees seisab kamp noori. Osa scrollib telefonis, teised ajavad niisama juttu. Nende juurde astuvad kaks täiskasvanut, kes ei küsi, miks noored siin on, ega kamanda neid laiali. Nad ei küsi kohe midagi tähtsat, vaid ütlevad lihtsalt: „Tsau, kuidas läheb? Kas te soovite meiega natuke juttu rääkida?

Loe rohkem »