Mamalõga, focaccia, perepetši ja ratatouille – kuidas rahvustoidud panevad kultuure sõbrustama

Kas tunnete rahvusroogasid, mida olen maininud artikli pealkirjas? Kust maalt nad on pärit, mis rahvustel on need toidud tihti laual, mis toiduaineid pannakse sinna sisse? Kui ei tea, siis ma aitan: mamalõgat süüakse Ukrainas, focaccia on itaalia leib erinevate lisanditega, perepetše küpsetavad udmurdid ja ratatouille pole lihtsalt ühe roti nimi Pixari multikast, vaid prantsuse roog baklažanidest, tomatitest ja suvikõrvitsast. 

Selles artiklis tahan ma rõhutada kokanduse kultuuride vahelist poolt. Kokandusklubist on juba palju kirjutatud, teadagi on kokandusklubi kõige populaarsem tegevus noortetoas. Noored õpivad funktsionaalset lugemist ja arvutamist, arendavad peenmotoorikat, samuti õpivad nad töötama meeskonnas, võtma vastutust, jaotama rolle, kaasama ja delegeerima. Kindlasti meeldib noortele kokkamise maagia: kuidas toored koostisained moonduvad kokkade käe all üheks tordiks, supiks või praeks. Ja lõpus saab oma töö tulemusi ära süüa ka! 

Mis on aga veel väga tähtis, on kokanduse kultuuriline aspekt: sissevaade erinevate rahvaste ellu ja tavadesse, teise kultuuri kompamine läbi maitsete, arusaam, et maailm on väga mitmekülgne. Eestis süüakse maisi suhteliselt vähe, tavaliselt salatites ja võib-olla pitsa peal. Ukrainas maisi kuivatatakse ja jahvatakse kruubiks, sellest keedetakse putru, kuhu lisatakse juustu ja süüakse soolaselt (ja nii valmibki mamalõga!). Tuttav kapsas hüppab koos munaga lahtise sakilise lihapiruka sisse ja saab udmurdi perepetšiks ning noor saab teada, et udmurdid elavad Venemaal ja kuuluvad samuti soome-ugri hõimude alla nagu eestlasedki.  

Ebatavalised maitsed avardavad silmaringi, meel rändab keele järgi erinevatesse maailma nurkadesse. Ühel laual võivad vabalt kohtuda vene pliinid, eesti mustikamoos ja ukraina dranikud (kartulikotletid). Nii saab kokandusklubi kaudu tuua noortele lähemale avatust ja tolerantsust, “nakatada” sooviga uurida geograafiat ja ajalugu ning panna noori oma klassikaaslastele või noortetoa noortele teise pilguga vaatama. 

Alati ei pea võtma teise kultuuri retsepte – ka eesti rahvusköögis leidub piisavalt aardeid, mida koos noortega avastada. Eriti siis, kui enamus noorteka külastajatest pärinevad vene või ukraina taustaga peredest. Armastus käib kõhu kaudu. Ka oma lähima armastus. 

 

Julia Barsukova  

uudised:

Noortenõustaja Oksana Knjaz: “Me ei pea keegi üksinda kõigega hakkama saama!”

Igal noorel on oma lugu, küsimused ja väljakutsed. Mõnikord piisab edasiliikumiseks sellest, kui keegi aitab mõtteid selgemaks saada ja võimalikke lahendusi märgata. Tartu Noorsootöö Keskuse noortenõustajad on noortele toeks just sellistes hetkedes, pakkudes võimalust rääkida nii igapäevastest muredest kui ka keerulisematest küsimustest. Tutvume meie Anne majas toimetava noortenõustaja, Oksana Knjaziga.

Loe rohkem »

Kujunda Tartu Noorsootöö Keskusele sokid!

Algamas on Tartu Noorsootöö Keskuse sokidisaini konkurss! Kujunda sokid etteantud sokipõhjale. Sokipõhja leiad siit või saad paberil oma noorsootöötajalt.Kujunduse võid teha käsitsi või digitaalselt. Lisa tööle oma nimi, kontaktandmed ja soovi korral lühike selgitus oma disaini kohta. Saada valmis töö hiljemalt 25. oktoobriks aadressile helene.toomeoks@tartu.ee või anna see oma noorsootöötajale.

Loe rohkem »

Noortepealinn Tartu avab Anne noortekeskuse uue mänguväljaku

Täna, 2. oktoobril kell 15.00 avatakse Anne noortekeskuse hoovis (Uus 56, Tartu) uus mänguväljak, mis loob noorematele külastajatele rohkem võimalusi aktiivseks vaba aja veetmiseks.Mänguväljak on osa Anne noortekeskuse õueala terviklikust planeeringust, mida viiakse ellu järk-järgult. Järgnevatel aastatel on plaanis arendada kogu õueala, et kujundada sellest eri vanuses noorte vajadusi arvestav

Loe rohkem »

Malevasuvi 2026: sõbrad, esimesed palgad ja kogemused kogu eluks

2026. aasta Tartu Noorte Töömaleva suvi pakkus noortele palju enamat kui ainult töökogemust. Malevasuve lõpus kogutud tagasisidest joonistusid selgelt välja teemad, mida noored kõige enam väärtustasid: uued sõbrad, esimene oma teenitud palk, erilised elamused ning ühised tegevused. Uued sõbrad olid suurim võit Kõige sagedamini tõid malevlased välja võimaluse kohtuda uute

Loe rohkem »

Noortepealinn Tartu katsetas mobiilset noorsootöö bussi 

Mis siis, kui noortekeskus ei ootaks noori enda juurde, vaid läheks ise sinna, kus noored parasjagu on?     Tartu Noorsootöö Keskus on viimase nelja aasta jooksul arendanud mobiilset noorsootööd Tartu avalikus linnaruumis. Sel suvel katsetati esimest korda mobiilse noorsootöö bussi (MoNo buss), et näha, kas selline lahendus aitab jõuda noorteni,

Loe rohkem »