Mitmekesisus, võrdsus ja kaasatus noortega töötamisel tähendab turvalise ja toetava keskkonna loomist, kus erinevustega mitte ainult ei arvestata, vaid neid ka tõeliselt hinnatakse ja julgustatakse.
See tähendab kõigile noortele võrdset ligipääsu, aktiivset osalemist ja kuuluvustunde tagamist. Selline lähenemine ulatub kaugemale, kui pelgalt erinevustega arvestamine päritolu, soo, võimete või orientatsiooni osas ning on suunatud takistuste kõrvaldamisele, väiksemate ja vähemusgruppide võimaluste laiendamisele ja nende täielikule kaasamisele kõigis tegevustes.
Just kaasatus selle kõige laiemas tähenduses oli meie meeskonna Saksamaa õppereisi põhiteemaks.
Tuleb tõdeda, et meil vedas väga partnerorganisatsiooniga. Miteinander leben e.V. on meeskond imelisi inimesi, kogenud sotsiaaltöötajaid, kes juba 1965. aastast alates on olnud ühed esimesed, kes tegelevad kaasatuse teemaga ja loovad enda ümber kaasavat ruumi. Külastasime noortekeskust Zürth, kus veetsime terve päeva noortega mängides, erinevatel teemadel vesteldes ning osalesime põnevas savitöötoas.
Samuti olime reedel õhtul kutsutud iganädalasele peole, kuhu tulevad kokku puuetega inimesed ja veedavad turvalises keskkonnas lõbusalt aega.
Köln ise on väga avatud, progressiivne ja vabameelne linn. See toetab paljusid algatusi, mis võivad teistes Saksamaa piirkondades erineda.
Meie õppereisi raames külastasime mitmeid väga huvitavaid organisatsioone. Näiteks käisime ühes värvilises kohas kohas – organisatsiooni Anyway baaris. See baar ei erine teistest baaridest millegi poolest, välja arvatud see, et sinna kogunevad queer-noored ja peod toimuvad just neile.
Organisatsioon Anyway töötab LGBTIQ+ noortega, sh noortega, kellel on emigratsiooni- ja pagulaskogemus. Organisatsiooni toimimist toetavad linna ametivõimud ning see on suures osas mitmekesisuse ja kaasatuse teema edasiviija kogu piirkonnas. Organisatsiooni ruumid ja teenused on kättesaadavad ka puuetega queer-noortele.
Meie reisi raames tutvusime ka organisatsiooniga Lobby für Mädchen – tüdrukute ja noorte naiste keskusega. Kuidas tekkis vajadus sellise soospetsiifilise keskuse järele? Nagu meile räägiti, oli selleks mitu põhjust. Esiteks on noortekeskused statistika järgi rohkem poiste poolt külastatud. Teiseks eelistavad paljud tüdrukud arutada küsimusi tüdrukute ringis, tundes end turvaliselt ja kaitstult, eriti kui neil on varasem traumeeriv kogemus. Ja kolmandaks on selle noortekeskuse töötajad ja nõustajad samuti naised, kes on eeskujudeks ning omavad piisavalt kogemust erinevate küsimuste lahendamiseks. Poisid ja meesterahvad sellesse keskusesse oodatud ei ole.
Vähemalt sama olulisi ülesandeid kaasatuse valdkonnas täidab teine organisatsioon, kellega veetsime väga ereda ja unustamatu päeva. AWO KÖLN – organisatsioon, mis tegeleb tänavatööga. Nad töötavad linna erinevates piirkondades, aidates noori erinevate küsimustega, osalevad linnaüritustel, pakkudes vajalikku tuge ja abi, lähtudes tingimusteta põhimõttest „alati aktsepteeri, ära mõista hukka.“ Lisaks interaktiivsele tänavatööle teevad noorsootöötajad vajaduse korral noortega individuaalset tööd (ka veebis) 1:1 formaadis. Organisatsioon suhtleb aktiivselt teiste organisatsioonidega ja osaleb paljudes projektides.
Vähemalt sama tugeva mulje jättis meile JUGENDZENTRUM digital. Mulle tundub, et absoluutselt iga noor, kes sinna tuleb, leiab endale hingelähedase tegevuse ja soovi mõnda projekti (kaasa) teha. See koht on lihtsalt täis loovust, võimalusi, ideid ja digiprojekte. Muusika, fotograafia, taskuhäälingud, filmid, dubleerimine, mängude loomine, samuti igasugused puu- ja metallitööd – kõik on kättesaadav. Lisaks aitavad noori alati tipptasemel professionaalid. Keegi meie meeskonnast ei tahtnud sealt ära minna. Ja taas kaasatuse teemat puudutades – see noortekeskus on kättesaadav ka puuetega noortele. Sellised noored osalevad projektides ning neid kutsutakse ka (näiteks) tarkvaratoodete testimisel, mille on loonud noored ise. Seda selleks, et kontrollida ligipääsetavust puuetega inimestele ja muuta lõpptoode paremaks ja kättesaadavamaks.
Kuigi reis kestis vaid nädala, andis see meile palju uut, laiendas arusaamu mitmekesisuse ja kaasatuse teemast, andis vastuseid erinevatele küsimustele ning näitas võimalusi ja lahendusi.
Lõpetuseks tahaksin tulla tagasi põhimõistete juurde:
Mitmekesisus – unikaalsete erinevuste tunnustamine ja väärtustamine, sealhulgas etniline kuuluvus, kultuur, religioon, sugu, seksuaalne orientatsioon, füüsilised iseärasused ja sotsiaalmajanduslik taust.
Võrdsus – tunnustamine, et igal noorel on erinevad olud, ning konkreetsete ressursside tagamine, mis on vajalikud võrdsuse saavutamiseks.
Kaasatus – kultuuri loomine, kus iga noor tunneb end väärtuslikuna, turvaliselt ja mugavalt, ilma et ta peaks mingil moel minema vastuollu oma eripärade ja uskumustega.
Pidagem meeles, et igaühe töö ja tegevus, mis on suunatud kaasava ruumi loomisele, viib otseselt kaasava ühiskonnani!
Loo autor Sofiia Pasternak, Anne noortekeskuse noorsootöötaja ja Saksamaa õpirände üks korraldajatest.
