Seksuaaltervis – teadlikkus, mis toetab turvalist ja tervet arengut

Seksuaaltervise teemade käsitlemine on oluline osa iga noore arengust. See ei tähenda ainult
teadmisi keha arengust, vaid ka arusaamist suhetest, piiridest, nõusolekust, enesehinnangust ja
turvalisusest. Uuringud näitavad, et noored, kes on saanud vanusele vastavat seksuaalharidust,
oskavad teha teadlikumaid ja turvalisemaid otsuseid ning pöörduvad vajadusel julgemalt abi
saamiseks (UNESCO, 2018).

Oluline on alustada seksuaaltervise õpetamist juba varases eas – näiteks lasteaia- ja
algkoolilapsena. Mida varem õpib laps tundma oma keha, isiklikke piire ja suhtlemise
põhitõdesid, seda paremini oskab ta end kaitsta, kui midagi on valesti. Varajane õpetus aitab ka
normaliseerida arutelusid keha ja tunnete teemal, vältides häbi ja valeinfot. Uuringud näitavad,
et vanusele vastav seksuaalharidus aitab ennetada väärkohtlemist ja tugevdab laste usaldust
täiskasvanute vastu (Kenny & Wurtele, 2012).

Samuti on väga oluline, et lastega räägitaks kehaosadest õigete anatoomiliste nimetustega –
näiteks “peenis”, “vagiina” või “vulva”. See aitab lapsel paremini oma keha mõista ning annab
talle sõnad, et kirjeldada, kui midagi on valesti või kui ta kogeb midagi ebamugavat. Õigete
terminite kasutamine vähendab ka väärkohtlemise riski – uuringud on näidanud, et lapsed, kes
oskavad oma keha õigete sõnadega kirjeldada, on väiksema tõenäosusega seksuaalse
väärkohtlemise ohvrid (Johnson, 2004; American Academy of Pediatrics, 2021).

Noortekeskused saavad pakkuda turvalist keskkonda, kus noored saavad küsida küsimusi ja
arutada seksuaaltervisega seotud teemasid ausalt ja hinnanguvabalt. Ka vanematele pakutakse
tuge, et avatud ja toetavad vestlused saaksid alata juba kodus. Terviklik seksuaalharidus ei riku
lapsepõlve – see tugevdab noore enesekindlust, aitab ennetada väärkohtlemist ning toetab
vaimset ja füüsilist heaolu.

 

Kasutatud allikad:

UNESCO. (2018). International Technical Guidance on Sexuality Education: An
evidence-informed approach.

Kenny, M. C., & Wurtele, S. K. (2012). Children’s abilities to recognize boundary violations in
simulated encounters. Child Abuse & Neglect, 36(6), 438–447.

Johnson, T. C. (2004). Helping children with sexual behavior problems: A guidebook for
professionals and caregivers. Wood ‘N’ Barnes Publishing.

American Academy of Pediatrics. (2021). Talking to Children About Their Bodies.

Eesti Seksuaaltervise Liit. (ESTL).

ESTL

Tervise Arengu Instituut. (TAI).
https://www.tai.ee

uudised:

Talvevaheaeg Tartu Noorsootöö Keskusega 23.-27. veebruaril

Veebruari lõpus on koolinoortel taas aeg puhata ja nagu ikka, anname meie noortele võimaluse veeta vaba aeg sisukalt. Koolivaheaeg saab alguse 20. veebruari õhtul, mil algab väljasõit 12 noorega Narva, kus minnakse külla Narva Mereskautidele ning sekka tuleb ka noori nii Tallinnast kui Sakust. Üheskoos mängitakse erinevaid tutvumis- ja meeskonnamänge,

Loe rohkem »

“Pane ära see telefon käest!”

Talvekuudel muutuvad noortetoas aina tihedamaks päevad, mil noored igavlevad, lauamängudeks tuju ei ole, kuid kodutööde jaoks ka aega pole. Õues on piisavalt külm talveilm ja vabatahtlikult sinna hullama uisapäisa ei minda. Aga mida siis toas teha, kui midagi pole teha? Esmalt tuleb tundide kaupa vaadelda mänguderiiulit, mõtlikult pead kallutada ühelt

Loe rohkem »

Mobiilne noorsootöö – kohal seal, kus noored on

On hiline pärastlõuna. Kaubanduskeskuse ees seisab kamp noori. Osa scrollib telefonis, teised ajavad niisama juttu. Nende juurde astuvad kaks täiskasvanut, kes ei küsi, miks noored siin on, ega kamanda neid laiali. Nad ei küsi kohe midagi tähtsat, vaid ütlevad lihtsalt: „Tsau, kuidas läheb? Kas te soovite meiega natuke juttu rääkida?

Loe rohkem »